Uued võimalused biotehnoloogias – briti tudengid leiutasid GMO-lambipirni (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti teadlased on leiutanud uudse E. coli bakteri põhineva GMO-hõõgniidi. Pilt on illustratiivne.
Briti teadlased on leiutanud uudse E. coli bakteri põhineva GMO-hõõgniidi. Pilt on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Newcastle’i Ülikooli tudengite prototüüp näitab teed tulevikku, kus lambipirnid kasutavad valguse tootmiseks hõõgniidi asemel baktereid ja «elektrobioloogilisi» elektriahelaid.

Uue valgusallika prototüübis on kandev roll geenmuundatud E. coli bakteril, mille «sisselülitamiseks»  tuleb ta viia kokku temas kuumastressi tekitava miniatuurse mikroobse kütusekehaga. See on patareilaadne seade, mis ammutab elektrienergiat mikroobide liikumisest. «Sisselülitamise» mõjul hakkab bakter tugevalt fluorestseeruma ehk hõõguma.

Sellise efekti saavutamiseks võimendasid tudengid fluorestsentsi geeni avaldumist. Hõõguma hakkamiseks vajab bakter nüüd vaid 42 soojakraadi või elektrivoolu. Lisaks arendati välja ka LEGO-klotsidena kokkupandav vooluahel, mille abil seda hõlpsast elektrivõrku lülitada.

Projekt tuuakse avalikkuse ette Bostonis toimuval rahvusvahelisel geenitehnoloogia lahenduste võistlusel ja «lambipirni» loonud kaheksapealine grupp peab seal vastamisi seisma 300 konkurendiga 40 riigist. Võitjatele avanevad mõistagi teadustoetuste ja grantide võimalused. Kuigi prototüüp ei ole veel kaugeltki valmis – katsete lõppfaasis selle käivitamine näiteks ebaõnnestus – loodavad tiimiliikmed siiski, et suudavad näidata sellise tehnoloogilise lähenemise perspektiivikust ning innustada teisigi samalaadseid tooteid arendama, vahendab New Scientist.

«Kogu meie töö on vabavarana saadav. Kogu asja mõte ongi vaadata, mida teised meie loodu põhjal arendada suudavad ja mitte nii väga, et me peaksime ise tehnoloogilise revolutsiooni tekitama. Tahtsime anda inimestele uute põnevate tehnoloogiate loomise jaoks vajalikud tööriistad,» ütles üks uurimisgrupi liige Ollie Burton.

Tudengeid juhendava Jameson Dungani sõnul toovad nad sellise prototüübiga lauale täiesti uue tehnoloogia, mis on võrreldav üleminekuga raadiolampidelt transistoritele. «Transistor tegi täpselt seda sama, mida lambid, aga teistmoodi. Ka need bioloogilised seadmed teevad sama, mida varasemad elektroonilised, kuid teevad seda teisel põhimõttel.»

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles