Katsudes õpivad lapsed varajasest east erinevaid esemeid tundma. Nüüd suutsid Google’i Deep Mindi tehisintellekti kallal töötavad, California Ülikooli teadlased sama õpetada ka arvutile.
Saavutus: Google’i Deep Mindi tehisintellekt õppis füüsilisi esemeid tajuma
13. november 2016, 11:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katsu, vääna, murra ja vahel ise laku. Nii õpivad lapsed varajasest east erinevaid esemeid tundma. Nüüd suutsid Google’i Deep Mindi tehisintellekti kallal töötavad, California Ülikooli teadlased sama õpetada ka arvutile, vahendas New Scientist.
See ei ole üldse väike edasiminek, sest just katsudes ja mängides õpivad inimesed füüsiliste objektide omadusest aru saama. Kujutage nüüd ette, et teil seda võimet ei oleks ning see tuleks õhust tekitada? Just sellega tegelevad ka tehisintellekti kallal töötavad teadlased. Peagi avaldatavas artiklis näitavadki nad erinevate eksperimentide tulemusi.
Esmalt pandi tehisintellekti ette viis samasuurust ent erineva massiga plokki ja seejärel hakati plokkide massi muutma. Tehisintellekt sai ülesandeks tuvastada kõige raskem plokk ning iga kord kui see õnnestus, sai ta positiivset tagasisidet. Vastupidisel juhul aga negatiivset. Eksperimentide käigus mõistiski arvuti, et massi tuvastamiseks peab ta kõikide plokkidega esmalt füüsilise kontakti saavutama.
Teises eksperimendis kasutati samuti viite plokki, ent seekord laoti need torniks. Osa plokke oli selleks omavahel kokku pandud, teised aga mitte. Tehisintellekt pidigi aru saama, kui palju eraldi plokke tornis leidus. Taaskord sai arvuti lõpuks aru, et plokkide tuvastamiseks pidi ta torni lahti võtma.
Kiituse ja laituse kaudu õpetamine on tehnika, mille kaudu DeepMind oma tehisintellekti arendab. Paari aasta eest õpetati sel viisil arvuti inimestest paremini videomänge mängima. Nüüdseks on Google firma ära ostnud. Tehnika omapära on see, et arvuti õpib uusi asju ilma konkreetsete juhiste vaid pigem tagajärje kaudu. Nii võib arvuti näidata uusi probleemilahendusviise, mille peale inimesed ise tullagi ei oskaks.