Mida merejää kadumine endaga tuua võib, ei oska veel keegi öelda, kuid jäärežiimist sõltuvale kohalikule ökosüsteemile ei saa see head tähendada.
Kliima soojeneb: 2016. aasta oktoober oli Arktikas koguni 20 kraadi tavapärasest soojem
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
21. november 2016, 11:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2016 on olnud polaaralade jaoks kaose aasta. Praeguseks võime üsna kindlalt öelda, et tegemist oli kõige soojema aastaga teadaolevas kliimamõõtmiste ajaloos, mistõttu on sealse merejää tase pidevalt alanenud. Kui tavaliselt saavutab jää miinimumtaseme septembris, pärast mida hakkab lahtine vesi taas jäätuma, siis sel aastal on sügis toonud kaasa Arktika jaoks rekordiliselt «kuumad tingimused» - isegi igipimedas polaaröös on temperatuurid 20 kraadi kõrgemad kui võiks lugeda normaalseks. Samal ajal on ebatavaliselt külm õhumass nihkunud Põhja-Siberi kohale.
Sel aastal Arktikas mõõdetud temperatuurid on toodud joonisel punase joonena, võrdluseks keskmine rohelisega:
Today's latest #Arctic mean temperature continues to move the wrong direction... up. Quite an anomalous spike! pic.twitter.com/C93cQWUKV9
— Zack Labe (@ZLabe) November 15, 2016
Soe hilissügis Arktikas ei ole mõistagi hea uudis, kuna ulatuslikust jääkilbist sõltub pea kõigi sealsete loomaliikide saatus. Selle ökosüsteemi loomade elutegevus on stabiilse jäärežiimiga lahutamatult seotud - hüljestele on jää vajalik poegimiseks, jääkarudele jahipidamiseks, lindudele pesitsemiseks. Hiljutine uuring näitas ka vähese jää seost põhjapõtrade mass-suremisega tuhandeid kilomeetreid lõunas Siberi Jamali poolsaarel.
Arktika merejää jagatakse tinglikult aasta läbi püsivaks «vanaks» jääks ning õhukeseks suvel sulavaks ning talvel taastuvaks «uueks» jääks. Viimaste aastate trendid näitavad, et suvedel on hakanud aina enam sulama ka vana jää, mis võib juba mõnekümne aasta pärast vii täiesti jäävabade talvedeni.
Praegu Arktikast saabuvad andmed on oodatule risti vastupidised. Kui praegu peaks jääkate juba lähenema oma talvisele maksimumile. Mida selline muutus kaugel Põhjas tähendab planeedi üldisele looduskeskkonnale, ei ole selge – selliseid sündmusi ei ole kogu inimkonna ajaloost teada ja ka ükski kliimamudel ei oska veel selliseid ennustusi teha.
Animeeritud kaardil võib näha oktoobrikuu paksema jäätaseme muutumist 1979-2016:
A look at the loss of thicker (usually older) #Arctic sea ice in Octobers from 1979-2016 (PIOMAS, ice < 1.5 meters masked black) pic.twitter.com/BtHCwVUdKk
— Zack Labe (@ZLabe) November 14, 2016
Mis on aga praeguse olukorra põhjustanud? «Soojad ilmad Arktikas on tingitud aastaaja kohta rekordiliselt madalast jäätasemest, tõenäoselt ka väga õhukesest jääst ja jugavoolude poolt lõunast toodud suurest kogusest soojast ja niiskest õhust,» selgitas Rutgersi Ülikooli arktikaspetsialist Jennifer Francis olukorda The Washington Postile.
Despite onset of #PolarNight, temperatures near #NorthPole increasing. Extraordinary situation right now in #Arctic, w/record low #seaice. pic.twitter.com/zpS8hDK2nG
— Daniel Swain (@Weather_West) November 16, 2016