MKM eelistab interneti maaelanikeni viimisel mobiil- ja raadiosidet
22. november 2016, 11:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusministeerium sai valmis kauaoodatud ettepanekud kiire interneti viimiseks interneti põhivõrgust maapiirkondade elanikeni ning eelistab neis mobiil- ja raadiosidelahendusi püsiühendusele ehk valguskaablile.
Ametist lahkuva majandus- ja taristuminister Kristen Michali hinnangul on mobiilne internet ja raadiolink tulevikku vaatavalt valguskaabli vedamisega võrreldes nimelt perspektiivikamad ning pakuvad kasutajale suuremat mugavust.
«Juhtmega valguskaabli koju toomine on mobiilsetest võimalustest ka kulukam, makstes 360-410 miljonit eurot – võrdlusena, sellise summa eest saaks Tallinna-Tartu maantee lõpuni neljarajaliseks ehitada. Kui aga kasutada eri võimaluste kombineeritud lähenemist, on ühendusi võimalik oluliselt soodsamalt rajada,» lisas minister.
Hinnanguliselt kuluks kõikidele maamajade piirkondadele, kus on kokku ca 80 000 majapidamist, valguskaablipõhiste juurdepääsuvõrkude rajamiseks suurusjärgus 360 kuni 410 miljonit eurot.
Kui aga kombineerida lahendusi, nii optilist kui ka vaskkaablit ja erinevaid mobiilseid ühendusi, võiks ühenduste loomine ministeeriumi analüüsi kohaselt riigile maksta hinnanguliselt 200-220 miljonit eurot, ehk pea poole vähem.
Eesti on interneti püsiühendustelt Euroopa viimaste seas, oleme tõusnud 26. kohalt 25. kohale. Euroopa Liidu keskmine näitab, et 97 protsenti selle elanikest ja ettevõtetest on liitunud ülikiiret internetti võimaldava püsiühendusega. Eestis on see näitaja vaid 87 protsenti ja sedagi peamiselt suurlinnades.
Nii Euroopa Liidu kui Eesti enda seadusandluses on mitu sätet, mille muutmisel oleks sidevõrkude ja ka teiste tehnovõrkude rajamine soodsam ja kiirem. Näiteks on riigikogus juba muutmisel ehitusseadustik, mille tulemusena saaks internetikaabli paigaldada paralleelselt elektriliinidega samadele postidele või muule olemasolevale taristule.
«See aitaks ühenduste loomise kulusid märgatavalt kokku hoida. Sama aitaks teha riigilõivude ja notaritasude alandamine või olemasoleva füüsilise taristu ühine kasutamine ja taristu koos ehitamine, mille seadusemuudatused on samuti riigikogus töös,» seisab analüüsis.
Lisaks on olemas näiteks Euroopa Liidu rahadel põhinev Leader-meede, mille vahendid sobiksid ka viimase miili ühenduse rajamise toetamiseks.
Riigikontroll tuvastas juba möödunud aasta märtsis, et riigil puudus igasugune plaan, kuidas viia kiire internet rajatud lairiba baasvõrgust edasi lõpptarbijani. Eriti puudutab see väikese tarbijahulgaga eramajade piirkondasid, kus sideettevõtetel ei ole kasumlik püsivõrgu kaudu internetiteenust tarbijatele pakkuda.