Saavutus: teadlased suudavad nüüd ajust hirme eemaldada

Riin Aljas
, teadustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Teadlased avastasid mooduse, kuidas ehisintellekti ja aju skannimise abil ajust teatud hirmusid eemaldada. Tulevikus võib see aidata posttraumaatilise stressi ja foobiatega inimesi.

Ehkki veidrad hirmud võivad meile tunduda kaugena, põeb mõnda hirmudega seotud haigust iga 14. inimene. Seni on peamine lahendus olnud teraapia, misjärel peaks inimene suutma oma mõttejõuga hirmudest üle saada. See ravi on aga paljude jaoks liiga traumeeriv ning osa patsiente otsustab sellest loobuda.

Nüüd kirjutavad aga inglise, USA ja jaapani teadlased ajakirjas Nature Human Behaviour, et inimeselt saab hirmu ära võtta nii, et ta sellest ise teadlik ei olegi. Selleks kasutas uurimisrühm ajuskannerit, et ajust hirmule viitavad mustrid ära tunda. Seejärel töötasid nad välja meetodi, et neid «hirmumälestusi» ise luua.

Eksperimendis tekitasid nad 17 vabatahtliku ajus hirmumälestuse, andes neile teatud arvutipildi nägemise peale elektrišoki. Aju uurimine aitas tuvastadasaadud hirmu mustri, mis hiljem tehisintellekti kasutades ülekirjutati. Uue mälestuse peale anti vabatahtlikele natukene raha ning inimestele öeldi, et raha saavad nad siis, kui nende aju teatud viisil reageerib. Rohkem detaile vabatahtlikele ei paljastatud.

Hirmuga seotud aju osad.
Hirmuga seotud aju osad. Foto: Ai Koizumi

Eksperimenti korrati kolme päeva jooksul ning kuna uued mälestused pidanuks inimestele hakkama seostuma raha ehk positiivse tundega, lootiski uurimisrühm, et nii saavad inimesed alateadlikult hirmust üle. 

Kui vabatahtlikele lõpuks hirmu põhjustanud pilte uuesti näidati, oligi nende ajutegevus teistsugune. Ehkki selle uuringu miinuseks on väikene vabatahtlike arv, loodavad teadlased, et tulevikus võiks siiski selle lähenemisega edasi minna.

«Et saaksime sellega patsiente ravida, peame ülesehitama hirmukoodide raamatukogu, mis hõlmaks kõiksuguseid hirmu tekitavaid faktoreid – näiteks vajame koodi ämblike jaoks,» selgitas üks uuringu autoreid, Cambridge’i Ülikoolis töötav doktor Ben Seymour.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles