Arstid ja patsiendid võtsid asja käsile: valmimas on esimene digivisiite võimaldav rakendus
29. november 2016, 09:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis valmib arstide ja HIV-positiivsete patsientide koostöös esimene digilahendus, mis muudab reaalsuseks paljuräägitud digivisiidid ning hoiab sedasi kokku kõigi osapoolte aega ja raha ning muudab kergemaks HI-viiruse kandjate elu.
Peagi jõuab arstide ja patsientide käsutusse lahendus nimega hINF. Selle lõid start-up’i eestvedaja Paula Kink, Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku ambulatoorse osakonna juhataja ja infektsionist Kersti Kink, tema kolleeg Helen Mülle, IT-spetsialist Tanel Teemusk ning nõustaja Katrin Charles – kõik vajalikud inimesed ühe start-up-lahenduse elluäratamiseks.
«HIV-nakkus on krooniline haigus. Patsiendid peavad kogu oma elu regulaarselt arsti juures käima ja iga päev ravimeid võtma. 2016. aasta augustis toimunud HIVdigital hackathoni (HIV valdkonna probleemidele keskenduv digilahenduste konkurss – toim) raames hakkasime lahendust otsima, kuidas muuta lihtsamaks HIV-positiivse patsiendi elu. hINF on arsti ja patsiendi suhtluskanal, mille abil saab läbi viia digivisiite: anda analüüside vastuseid ning arstiga kirjalikult suhelda,» selgitas Paula Kink.
Digi- või tavavisiidile
Patsiendi analüüsid on delikaatsed isikuandmed, mida ei saadeta postiga ega meilitsi. Uues lahenduses on kasutusele võetud mitmeid meetmeid, et tagada patsiendi andmete turvalisus. Andmed on nähtavad vaid kahele osapoolele – arstile ja tema patsiendile.
Konto loomisel kasutatakse unikaalset RL-HIV koodi, mis on HIV-positiivse patsiendi anonüümse identifitseerimise number. Patsient ei saa ise endale kontot luua: selleks on vajalik arsti kinnitus.
«HIV-positiivsed patsiendid vajavad regulaarset jälgimist. Uued patsiendid peavad esialgu arsti juures käima iga kuu kaks korda – annavad analüüsid ja saavad tulemused. Patsiendid, kellel on HI-viiruskoormus kontrolli all, käivad vastuvõtul vähem, iga nelja kuni kuue kuu tagant. See on töötavale inimesele suur koormus,» selgitas igapäevaselt HIV-positiivseid raviv Kersti Kink.
Mida pakuvad välja idee autorid? Loomisel on mobiili- ja veebirakendus, mis muudab reaalsuseks kaua räägitud digivisiidid. Registreerimine vastuvõtule toimub uue rakenduse sees. Patsient saab valida, kas soovib registreerida digi- või tavavisiidile. Digivisiit toimub kindlaks määratud kellaaegadel. Patsient saab kõik oma küsimused juba ette läbi mõelda ja kirja panna, et määratud aeg veelgi sisutihedamalt mööduks.
Üks digivisiidi põhifunktsioone on arstilt kiiresti ja mugavalt oma küsimustele vastuseid saada. Niisamuti korduvvisiitide asendamine – hINF määrab patsiendile pärast analüüside andmist uue digivastuvõtu aja, mille käigus saab arst jagada patsiendiga tähtsamaid analüüside tulemusi ja vastata tekkinud küsimustele.
Teine probleem, millele lahendust pakutakse, on seotud patsientidega, kes ei võta järjepidevalt rohtu.
«hINF-rakenduses on patsientidel võimalik jälgida oma analüüside tulemusi interaktiivses graafikus. Ravivahede tegemisel suureneb viiruskoormus juba mõne nädala jooksul ja patsient muutub ohtlikuks nii endale kui ka lähedastele,» rääkis Paula Kink.
«Digilahendus annab kasutajale märku, kui analüüside tulemused on ohtlikus tsoonis. Patsientidega suheldes on selgunud, et häid ravitulemusi saavutades tekib tahe oma tervist hoida, mis motiveerib regulaarselt rohtu võtma,» lisas ta.
Ajakulu väheneb
Ravimitega seoses on veel üks oluline funktsioon, mis tuletab patsiendile piisava ajavaruga meelde, et ravimid hakkavad lõppema. Antiretroviirusravimeid (ARV) antakse keskmiselt kolmeks kuuks. See on piisav aeg, et unustada, millal uuesti oma varusid täiendama tulla.
«Rahvusvaheline AIDSi organisatsioon UNAIDS seadis ülemaailmselt epideemia pidurdamiseks eesmärgi 90/90/90. See tähendab, et 90 protsenti HIV-positiivsetest teavad oma haigusest, neist 90 protsenti on ravil ja 90 protsendil on viiruskoormus kontrolli all, mis tähendab, et patsient ei ole teistele nakkusohtlik,» selgitas Kersti Kink.
«Loodame, et hINFi kasutamisel patsientide motivatsioon kasvab. Haiged ei pea arsti juures käimisele liigselt aega kulutama ja ei pea oma haiguse peale nii palju mõtlema. Suhtlus arstiga oleks mugav ja tänapäevane. Anname patsientidele võimaluse e-tervise valdkonna arenemisele kaasa aidata,» lisas ta.
Digilahenduse abil väheneb ka Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku registratuuri töökoormus. «Võidavad kõik: patsient, arst, töökorraldus ja haigla, ning usume, et pikemas perspektiivis ka riik. Kuna digivisiit on tavavisiidiga võrreldes lühem, tekib arstidel võimalus teha rohkem visiite,» märkis Kersti Kink.
Eestis on praegu ametis ligi 25 HIV-positiivsetega tegelevat arsti. Kõige suurem haigete kontsentratsioon on Lääne-Tallinna keskhaiglas. Eestis on kliinikutes jälgimisel kokku üle 5000 HIV-positiivse patsiendi.