Sotsiaalsel redelil ronimine tugevdab immuunsüsteemi

Riin Aljas
, teadustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reesusmakaakide sotsiaalne staatus seostus nende immuunsüsteemi tugeusega.
Reesusmakaakide sotsiaalne staatus seostus nende immuunsüsteemi tugeusega. Foto: GRAHAM MCGEORGE

Madal sotsiaalne staatus ei kahjusta üksnes sinu sotsiaalelu, vaid tõstab ka haiguste ja nakkuste riski

Madal sotsiaalne staatus seostub halvema tervise ning lühema elueaga. Seni polnud aga selge, kas sotsiaalne olukord halvendab tervist või toob tervis madalama sotsiaalse staatuse. Seda ilmestab hästi kodutute olukord, kes satuvad sagedamini bakteritega kokku, nad söövad kesisemalt, veedavad palju aega katuseta ning tihti on neil probleeme suitsetamise, joomise ja narkootikumide tarvitamisega. Ehkki on selge, et kõik need faktorid halvendavad tervist, on omaette küsimus, kas halb tervis võib põhjustada ka kodutust?

Sotsiaalse ebavõrdsuse ja bioloogiliste tagajärgede seose uurimiseks vaatasid teadlased reesusmakaakide poole, kel on omakeskis hierarhilised suhted. Tulemused avaldati eelmisel nädalal ajakirjas Science. Sotsiaalse redeli tipus olevad ahvid sugevad üksteist sagedamini ja see aitab neil ka kaaslastega tugevamaid sidemeid luua. Sotsiaalse redeli alumises otsas asuvad ahvid langevad aga suurema tõenäosusega liigikaaslaste poolt tehtud rünnakute ohvriks.

Teadlased katsetasid selle hierarhia mõju, viies reesusmakaakide gruppi emased, keda varem keegi ei tundnud. Esimesena teistele tutvustatud emasest sai alfaemane, järgmisest beta ja nii edasi. Kolme kuu järel võttis uurimisrühm ahvidelt vereproovid, uurides nende immuunrakke ja geene. Analüüside järel selgus, et sotsiaalne staatus mõjus rohkem kui 1600-le loomulikes tapjarakkudes asuvatele geenidele. Tegu on rakkudega, mille ülesanne on kehas viirustega kokku puutunud rakke või vähirakke tappa.

Mõistmaks, kuivõrd suurte muutustega oli tegu, kogusid teadlased ahvidelt veel immuunrakke ning viisid need kokku bakteriaalse nakkusega. Rakkude analüüs näitas, et sotsiaalselt madalamal asuvad reesusmakaakide rakud said bakteritega võitlemisel halvemini hakkama.

Seejärel üritas uurimisrühm aru saada, kas sellist mõju on võimalik ka ümber pöörata. Selleks võtsid nad uurimise alla täiesti uued ahvid, kes üksteist ei tundnud, ning muutsid nende sotsiaalset staatust nii, et tutvustasid neid erinevatele gruppidele erinevas järjekorras. Uuring näitas, et kui reesusmakaagi sotsiaalne staatus paranes, tugevnesid ka tema immuunrakud. Nii arvavadki uuringu teinud teadlased, et sarnane efekt võib paika pidada ka inimeste puhul, mistõttu võib sotsiaalsel redelil tõusmine inimese tervist parandada.

Teisalt tekitab tulemustes küsimusi tõsiasi, et uurimisrühmal puudus info makaakide varajaste eluaastate kohta, ent neil võib olla mõju loomade tervisele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles