Valitsus kiitis neljapäeval heaks justiitsminister Urmas Reinsalu kava kaotada eelkõige e-residentide toetamiseks äriühingute juhatuste Eestis asumise nõue, nii et firmasid saaks juhtida ka välismaalt, muudatus jõustuks 2018. aasta jaanuaris.
Edasiminek e-residentsuse programmile: valitsus kiitis heaks firmade välismaalt juhtimise
1. detsember 2016, 11:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seadus loob võimaluse juhtida Eesti ettevõtteid välismaalt. Praegu peab nii äriühing kui ettevõtte juhatus asuma Eestis. Juhul kui Eesti ettevõtet soovitakse juhtida välismaalt, tuleb ettevõttel määrata Eesti asukohaga kontaktisik, kelleks saab olla näiteks notar, advokaat või audiitor, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Eelnõu saatis Reinsalu kooskõlastusringile juba maikuus. Selles etapis kritiseeris kava muuhulgas riigikohus, mille hinnangul oleks see pigem kahjulik. Seetõttu jättis riigikohus eelnõu ka kooskõlastamata. Samuti on skepsist väljendanud rahandusminister Sven Sester, kelle hinnangul loob see ohu, et Eestist võiks saada maksuparadiis.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo märkis, et praegu peab Eestis registreeritud ettevõtete asukoht olema kohapeal. Äriühingute asukohana vaadeldakse kehtiva õiguse kohaselt üksnes juhatuse asukohta, mis peab seetõttu samuti asuma Eestis. See nõue muudab Eesti e-residentide jaoks vähem-atraktiivseks, sest ühingute kaugjuhtimine pole tegelikult lubatud. Nüüd kehtestatakse regulatsioon, mis võimaldavad ettevõtte juhtimist piiri tagant.
Lisaks muutub ettevõtjatele kohustuslikuks esitada äriregistrile oma e-posti aadress, mille esitamine on praegu vabatahtlik. Praegu ei ole umbes 7 protsenti ehk ligi 14,000 ettevõtjat äriregistrile oma meiliaadressi edastanud.
Justiitsministeerium on eelnõu seletuskirjas ise märkinud, et ettevõtluskeskkonnale tervikuna oleks võimalikul seadusmuudatusel mitmed riskid.
«Muudatusega kaasneb risk, et Eesti pakutavaid e-teenuseid kasutatakse kuritegelikel eesmärkidel, seda isikute poolt, kelle suhtes on ettenähtud ettevõtlus- või ärikeeld või kes näevad Eestis ühingu asutamise kaudu lihtsalt võimalust kuritarvitusteks,» seisab Reinsalu allkirjaga seletuskirjas.
«Muudatuse tulemusel võib Eesti muutuda offshore-piirkonnaks nii rahapesuskeemides kui ka maksupettustes. Sellest tulenevalt võivad kaasneda USA ja Euroopa Liidu pankade piiravate meetmete rakendamine ning ka riigi krediidireitingu märgatav halvenemine,» lisas justiitsministeerium maikuus.
Lisaks märkis justiitsministeerium, et muudatuse tagajärjel võib muutuda raskemaks Eestis asuvate võlausaldajate nõuete maksmapanek Eesti äriühingute pankrotimenetluses. «Esimene mõju võlausaldajatele tuleneb sellest, et Eesti kohtutes tuleb pankrotiasjade kohtualluvuse määratlemisel lähtuda Euroopa Liidu maksejõuetusmenetluse määrusest, mille kohaselt allub vaidlus selle riigi kohtule, kus asub võlgniku põhihuvide kese.»
Seeläbi võivad saada kahjustada Eesti äriühingu Eestis asuvaid võlausaldajad, kuna juhatuse asumise tõttu välisriigis võidakse juriidilise isiku põhihuvide keskmeks määratleda üksikjuhtumitel välisriik ja väheneb võimalus, et Eesti äriühingu pankrotiasja saab menetleda Eesti kohus, seisab seletuskirjas.
«Muudatuste tulemusel võib teatud juriidiliste isikutega seotud maksejõuetusmenetluse kohtualluvus liikuda välisriiki.»
Samas maandab justiitsministeeriumi hinnangul ka neid risketeatud määral kontaktisiku regulatsioon, samuti põhimõte, et Eesti juriidilise isiku asukohana tuleb nii isiku põhikirjas või ühingulepingus kui ka registris määratleda koht Eestis.
Ministeerium märkis ka, et välisriigid, mis lähtuvad äriühingute tunnustamisel nii-öelda asukohateooriast, ei pruugi tunnustada välisriigist faktiliselt juhitavat Eesti äriühingut Eesti äriühinguna, tunnustamise eelduseks võib saada mingisuguse faktilise sideme olemasolu registririigiga.
«Sellisel juhul kaoks e-residendi poolt Eestis nt osaühingu asutamise mõttekus,» seisab seletuskirjas.
Eelnõus ettenähtud lahendus – säilitada mingigi side läbi kontaktisiku määratlemise lisaks nõudele määratleda juriidilise isiku põhikirjas ette nähtud ja registrisse kantud asukohana koht Eestis – peaks ministeeriumi hinnangul aitama seda riski teatud määral vähendada. «See, mil määral risk realiseerub, sõltub paljuski välisriikide kohtupraktika kujunemisest ning seda on keeruline prognoosida.»