Taxify ja Uberi sõidujagajad ei tohi ka tulevikus ühistranspordiradasid kasutada (1)

Aivar Pau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taxify ja Uber.
Taxify ja Uber. Foto: Liis Treimann

Riigikogu majanduskomisjon saatis täna Taxify, Uberi ja teiste sõidujagajaid ehk kokkuleppevedusid reguleeriva eelnõu fraktsioonidele tutvumiseks ning ootab nende tagasisidet ja ettepanekuid tuleva aasta 23. jaanuariks.

Majanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on kokkuleppevedu eelnõu kohaselt üks ühistranspordi alaliik, mille põhiline erinevus taksoveost seisneb selles, et kokkuleppevedu saab tellida ainult elektroonse platvormi kaudu ja tasuda vaid elektroonse maksega.

Ent kokkuleppeveo teostaja autole ei paigaldata ka plafooni ega sõidu hinna kalkuleerimise seadmeid nagu taksodele. Nende erinevuste tõttu ei tohi kokkuleppeveo teostaja kasutada ühistranspordiradu ja taksopeatusi.

Eelnõu kohaselt saab sõitja platvormi kaudu enne sõidu alustamist teavet sõidu hinna ja vedaja teenusele antud hinnangute kohta. Pärast sõitu on võimalik platvormile anda tagasisidet.

Eelnõu järgi on kokkuleppeveo teostajal kohustus esitada enne tegevuse alustamist majandustegevuseteade majandustegevuse registrile.

Kokkuleppeveo teostajale on eelnõus sätestatud nõuded – ta peab vastama hea maine nõudele, omama kehtivat B-kategooria juhiluba ning olema vedamiseks kasutatava sõiduauto omanik või vastutav kasutaja.

«Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud, et kokkuleppevedajatel oleks oma seaduslik raamistik ning samas taksojuhtidele ei esitataks liialt rangeid nõudeid. Seejuures tuleb tagada sõitjate ohutus ja turvalisus,» ütles Kokk ning lisas, et pärast fraktsioonidelt laekunud ettepanekuid arutatakse need huvigruppidega läbi ning püütakse leida konsensuslikud kokkulepped.

«Eelnõu algatajad soovisid reguleerida kokkuleppevedu võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt. Kui nõudeid liialt karmistada, siis see seab ohtu uue majanduse arengu Eestis,» ütles majanduskomisjoni liige ja eelnõu üks algatajatest Deniss Boroditš.

Taksojuhtidele lihtsustatakse teenindajakaardi taotlemist ja leevendatakse ametikoolituse nõudeid. Eelnõu kohaselt väheneb taksojuhi ametikoolituse maht, kaotatakse selle füüsiline kutsetunnistus ning muudetakse ametikoolituse läbimise tõendamine registripõhiseks. Seoses sellega kaotatakse kutsetunnistuse väljastamise riigilõiv.

Eelnõuga on kavas anda taksojuhtidele õigus kasutada teenuse hinnastamisel nelja erinevat ajaperioodi ööpäeva jooksul.

26 riigikogu liikme algatatud ühistranspordiseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette, et kokkuleppeveo teostaja teatamiskohustus hakkab kehtima alates tuleva aasta 1. septembrist ning teenuse eest tasumine elektroonse maksena rakendub 2018. aasta alguses.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles