Kokkupõrge Päikesesüsteemi äärealadel asuva nn Oorti pilve ja Gliese 710 nimelise tähe vahel peaks toimuma ligikaudu 1,35 miljoni aasta pärast.
Läbi kosmose tuhisev täht sihib Päikesesüsteemi äärealasid
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
30. detsember 2016, 08:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asjaolu, et Päikesest ligi poole väiksem Gliese 710 Päikesesüsteemile läheneb, oli varemgi teada, kuid seni näitasid arvutused, et ta möödub siiski ilma Päikesesüsteemi puutumata. Nüüd on Poolas asuva Adam Mickiewiczi Üliooli teadlased aga võtnud kasutusele kõige uuemad Euroopa Kosmoseagentuuri Gaia kosmoseobservatooriumi andmed ning tulemused näitavad, et möödumine saab toimuma koguni viis korda lähemalt kui seni arvatud. Möödumise kõige lähemas punktis jääb Maa ja tähe vahele vaid 77 valguspäeva ehk ligi 2 triljonit kilomeetrit.
Kuigi see võib tunduda Maast kaugel, võib möödumisel olla siiski pea kataklüsmilisi tagajärgi. Nimelt koosneb Päikesesüsteemi välisosas asuv Oorti pilv miljonitest komeetidest, mille tavapärane lennutrajektoor võib saada möödalendava hiiglase gravitatsioonivälja poolt häiritud. Osa komeete võib küll päikesega kaasa minna, osa aga just meie poole lennutatud saada.
«Gliese 710 vallandab märgatava komeedisaju tihedusega ligi 10 komeeti aastas, mis võib kesta kolm kuni neli miljonit aastat,» kirjutavad teadlased.
Kuidas selline sündmus Päikesesüsteemi mõjutab, ei ole veel selge. Häirekella ka ei lööda, kuna tõenäoselt püüab hiiglasliku Jupiteri gravitatsiooniväli suurema osa komeetidest kinni. Kui inimesi tolles kauges tulevikus ka elab, võib komeedisadu avalduda neile vaid mõne lisa komeediga.
Uuring avaldati ajakirjas Astronomy & Astrophysics.