Ajaloolised missioonid ja päikesevarjutus - mida toob 2017 kosmoseavastuse vallas?

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2017. aastal lõpetava Cassini missiooni foto Saturnist, selle ratastest ja kuust ning Maast. Maa paistab pildi keskosast veidi paremal väikese sinise täpina.
2017. aastal lõpetava Cassini missiooni foto Saturnist, selle ratastest ja kuust ning Maast. Maa paistab pildi keskosast veidi paremal väikese sinise täpina. Foto: NASA/REUTERS/Scanpix

Uuel aastal saame näha Cassini missiooni lõppu Saturni rõngaste kaoses, päikesevarjutust USAs, osalist kuuvarjutust ja Veenust tema täies ilus, vahendab Deutsche Welle.

Cassini luigelend

Kosmoseavastuse vaatenurgast annab aastale siiski kõige enam tooni Saturn. Täpsemini – ühe kõigi aegade edukama kosmosemissiooni Cassini septembrikuus kätte jõudev lõpp. Cassini on tiirelnud ümber Päikesesüsteemi suuruselt teise planeedi juba aastast 2004 ja saatnud sealt Maale tagasi hulgaliselt teaduslikult väärtuslikke andmeid.

Septembris aga lõppevad ka Cassini viimased kütusevarud ja nii siseneb uurimisalus Saturni tihedasse atmosfääri ning põleb ära. Enne seda jõuab ta meile aga saata ennenägematuid pilte ja mõõtmistulemusi planeedi rõngastest ja atmosfäärist.

Nagu mainitud, on NASA ja ESA koostöös valminud Cassini üks kõigi aegade edukamatest kosmosemissioonidest. Selle planeerimine algas juba 1970. aastal. Tollal oli temaga koos «laual» ka legendaarsed Voyageri kosmoselaevad ja Jupiteri uurinud Galileo. Kuulsusrikaste vendade tõttu tituleeris Deutsche Welle Cassini koguni «viimaseks dinosauruseks».

Saturn ja Titan, kujutatuna Cassini pardakaamera tehtud fotol.
Saturn ja Titan, kujutatuna Cassini pardakaamera tehtud fotol. Foto: /AP

Saturni atmosfääri sisenemine ei saa kahtlemata olema ka palju kogenud Cassinile kerge ülesanne – on olemas oht, et teda tabab juba enne atmosfäärini jõudmist mõni suurem kosmiline kivi nagu näiteks planeedi Merkuurist suurem kuu Titan või muu kivimaterjal, mida Saturni ümber leidub rohkelt. Ka Saturni kuud on mõistagi huvitavad – Titanit ümbritseb Maaga sarnane tihe atmosfäär ning ligi 500-kilomeetrise läbimõõduga Enceladuse pinda paks jääkiht, mille all loksub vedelast veest koosnev ookean. Igal juhul tõotab septembri keskpaik tulla astronoomiahuviliste jaoks emotsionaalne.

 

 

SpaceXi transpordirakett

2017. aastal vahetub mõistagi ka Rahvusvahelise Kosmosejaama ISS kuueliikmeline meeskond. Pardale tuleb näiteks saksa astronaut Alexander Gerst. Aasta lõpu poole võime aga oodata suuri muutusi ISSi transpordi osas. Nimelt plaanib miljonärist ettevõtja Elon Muski firma SpaceX viia läbi esimese mehitamata kosmoselennu uue süstikuga Dragon, millega loodetakse näidata võimet haakuda ISSiga, viia kohale astronaudid ja tuua need hiljem ka turvaliselt Maale tagasi. See aga tähendaks, et Ameerika saaks endale taas astronautide orbiidile viimise võimekuse, mis on aastast 2011 olnud vaid venelaste Kasahstanis asuval Baikonuri kosmodroomil.

Rahvusvahelise Kosmosejaama ISS meeskond jõule tähistamas.
Rahvusvahelise Kosmosejaama ISS meeskond jõule tähistamas. Foto: Pesquet/esa/NASA/SIPA/Pesquet/esa/NASA/SIPA

Mõistagi haigutab 2017. aastas ka suur määramatus – kuidas käitub USA uus administratsioon kosmoseuuringutega? Kui Barack Obama 2009. aastal võimule tuli, sundis temaga NASA’t muutma enamust oma kosmosega seotu eesmärkidest ja põhimõtetest.

SpaceX Marsile

Lisaks ISSi varustamisega plaanib SpaceX tuleval aastal katsetada ka enda uut raketti Falcon Heavy, millest peaks saama oluline tööriist firma Marsi-lendude unistuse täitmiseks.

Vaatamisväärsused öötaevas

Perseiidide tähesadu / Nikolai Doitšinov / AFP / Scanpix
Perseiidide tähesadu / Nikolai Doitšinov / AFP / Scanpix Foto: NIKOLAY DOYCHINOV/AFP

Kes naudib öötaevas tähtede vaatlemist, ei tohiks kindlasti jätta tähelepanuta 2017. aastal eriti selgelt ja eredalt paistvat Veenust, mis peaks õhtutaevas tugevalt särama juba jaanuaris-veebruaris. Aprillist novembrini saab temast aga taas ehatäht, mistõttu võib teda näha pigem hommikutaevas. Teistest Päikesesüsteemi planeetidest võib vilksamisi silmata ka Marsi ning kevadkuudel Jupiteri. Lisaks võib nautida ka iga-aastaseid tähesadusid nagu perseiidid, geminiidid ja leoniidid.

Suur päikesevarjutus Ameerikas

2016. aasta päikesevarjutus Indoneesias.Reuters /Beawiharta / Scanpix
2016. aasta päikesevarjutus Indoneesias.Reuters /Beawiharta / Scanpix Foto: BEAWIHARTA/REUTERS

Tuleva aasta üks tähtsündmustest tõotab kindlasti tulla 21. augustil Põhja-Ameerikas aset leidev päikesevarjutus. Päeva pimenemine ja ootamatu koroona mäng taevas kestab kokku 2 minutit ja 40 sekundit. Osaline päikesevarjutus on nähtav pea kõikjal Ameerika mandril, kuid kõige täielikum tõotab päikesevarjutus olla USA Oregoni, Idaho, Wyomingi, Nebraska, Missouri, Kentucky, Tennessee ja Lõuna-Carolina osariikides.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles