Stephen Hawking teatas, et on leidnud viisi mustast august põgenemiseks (3)

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailmakuulus teoreetiline füüsik Stephen Hawking
Maailmakuulus teoreetiline füüsik Stephen Hawking Foto: LUCAS JACKSON/Reuters/Scanpix

Aastaid on arvatud, et kõik, mis musta auku kukub, kaob universumist igaveseks. New Scientist kirjutab, et maailmakuulus füüsik on selle teooria nüüd ümber lükanud.

«Kui teil on vahel tunne, nagu oleksite kukkunud musta auku, siis ärge heitke meelt. Põgenemistee on täiesti olemas,» alustas ta hiljuti Stockholmis toimunud Hawkingi Kiirguskonverentsi kõnet.

Mustad augud on teatavasti iseenda gravitatsiooni all kokku vajunud tähed, mille tõmbejõud on nii tugev, et kisub endasse ka valguse enda. Seni on arvatud, et kõik, mis musta auku vajub, rebib ülivõimas gravitatsioon ribadeks nii, et alles ei jää midagi.

Paradoksaalsel kombel väidab aga tänapäevane kvantfüüsika, et informatsioon nende osakeste füüsilise oleku kohta ei saa kaduda. See on seni olnud koht, kus Einsteini relatiivsusteooria ja kvantfüüsika pea kõige tulisemalt vastuolus olnud on – relatiivsusteooria kohaselt peab see informatsioon hävima. Seda vastuolu tunnevad füüsikud kui informatsiooni paradoksi.

Hawkingi uus selgitus on aga, et tegelikult see informatsioon musta auku ei jõuagi. «Ma pakun, et see info ei kao mitte musta augu sisemusse, vaid säilib tema välisel piirjoonel, niinimetatud sündmuste horisondil,» ütles Hawking.

Sündmuste horisont on üldrelatiivsusteoorias piir, millest teisel pool toimuvaid sündmusi vaatleja põhimõtteliselt jälgida ei saa. Mustade aukude puhul tähendab see augu piiriala, millest seespool asuvad objektid selle haardest enam pääseda ei saa.

Hawkingi kirjelduse kohaselt kiirgavad mustad augud välja niinimetatud Hawkingi kiirgust, mis sisaldabki endas informatsiooni auku neeldunud osakeste oleku kohta. «Auku sisenevate osakeste informatsioon kiirgub küll uuesti august välja, kuid teeb seda kaootilisel ja kasutul kujul. See lahendab ka informatsiooni paradoksi, kuigi praktilise kasutuse mõttes läheb see informatsioon siiski kaotsi.

Hawkingi uue käsituse kohta saab lähemalt lugeda New Scientistist.

Vaata Hawkingi kõnet siin:

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles