Eesti tarkvara- ja tootearendusettevõtte Mooncascade OÜ üks asutajaid Priit Salumaa räägib, milliseid valikuid on ta oma haridusteel teinud ja kuidas võiksid käituda noored, kes siiralt soovivad edukat tulevikku kindlustada.
Mooncascade'i juht: tahame inimesi, kes teevad alati rohkem kui oodatud
10. jaanuar 2017, 15:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Priit Salumaa aastal 1998. aastal kõrgkooli astus, oli tema ainus ja kindel valik just Tartu Ülikool, sest ajal, mil välismaale õppima pääsesid üksnes vähesed, peeti Eestis kõige paremaks kõrgkooliks paljudes ringkondades just Tartu Ülikooli. Lõuna-Eesti poisile tundus see igati mugav ning loogiline valik. Priit leiab, et ka praegu on Tartu Ülikool väga atraktiivne ja seda eelkõige multidistsiplinaarse õppe tõttu. «Siin on hästi palju erialasid koos – inseneri ja tehnikateadustest sotsiaalvaldkonna, filosoofia ja kaunite kunstideni. Õppimist saab enda jaoks hästi huvitavaks teha,» usub ta.
Uuri, mis peitub erinevate kivide all
Priit ise õppis põhierialana matemaatikat ja kõrvalerialana informaatikat, kuid käis kuulamas majandusloenguid, filosoofiat, rootsi ja vene keelt, aga ka protokolli ja etiketi õpetust. «Mida iganes sa elus õpid, need oskused ja teadmised tulevad väga ootamatutel hetkedel kasuks,» räägib Priit. Ülikoolipingis etiketi kursust läbides poleks ta iial osanud unistada, et president Toomas Hendrik Ilves ta ühel hetkel oma järjekordsele riigivisiidile kaasa kutsuda võib – etiketi tundmine osutus seal aga vägagi kasulikuks.
Priit usub, et uudishimulik inimene tahab teada, mis peitub ühe või teise kivi all. Silmaringi avardamiseks tasub end eri valdkondades ja pidevalt arendada ning harida.
Vedamine on hästi ette valmistatud juhus
Hoolimata spetsiifilisest eriala valikust, on kõik valdkonnad mingi nurga alt omavahel seotud ja ühel erialal omandatud teadmised võivad elus hoopis teises valdkonnas toimetades kasulikuks osutuda.
«Sa õpid ülikoolis ajaliselt vähem kui viis protsenti oma pikast elust. Seetõttu ma soovitan – ole nagu käsn! Sul pole halli aimugi, kuhu sa elus jõuad. Ülikoolis elad sa vaid iseendale ja see on aeg, mil saad kasvada ja areneda. Oleks rumal istuda kastis ja teha vaid seda, mida õppekava ette näeb, kui ülikoolil on nii palju muud põnevat pakkuda,» räägib Priit.
«Mu vanaisa kippus ütlema, et vedamine on hästi ette valmistatud juhus. Kui sa ei oska õiget hetke oskuste puudumise tõttu ära kasutada, siis õnn lihtsalt ei naeratagi sulle,» meenutas ta ning lisas, et elus edukaks toimetamiseks tuleks koguda tugev oskuste ja teadmiste pagas.
Ülikool on hea baas inimestega suhtlemiseks
Kui Priidult uurida, kuivõrd kattuvad tema tudengiaegsed unistused ja nägemused tulevikust tegelikkusega, jääb mees mõtlikuks. Priit uskus, et pärast tarkvarainseneri hariduse omandamist töötab ta just sel erialal pikemat aega, kuid tõdeb, et viimased kolm astat on ta tegelenud pigem müügi, turunduse ja äriarendusega.
Õpingute ajal jäid aga mainitud valdkonnad tema huviorbiidist täielikult välja. «Kuigi ma olen jõudnud 15 aastat pärast ülikooli lõpetamist kohta, kus mul läheb vaja teadmisi, mida ma ülikoolis absoluutselt ei omandanud, olen täiesti veendunud, et inseneri töökogemus on olnud sellele kõigele asendamatuks baasiks,» ütleb elukestvaõppija näide Priit.
Ja kuigi ettevõtja praegu enam tudengite ridadesse ei kuulu, on tema suhted ülikooliga tänaseni väga soojad. «Ma olen käinud külalisõppejõuna ja praktikuna oma kogemusi jagamas selles osas, mida teooria ehk ei kata, ning minu hobid seostuvad samuti ülikooliga. Ülikool on hea baas hilisemaks oma erialainimestega suhtlemiseks. Meie ettevõte teeb näiteks arvutiteaduse instituudiga koostööd ja ma ise kaasjuhendan kahte bakalaureusetööd» räägib ta.
Vähem stressi, odavam elu ja liikumisvabadus
Priit soovitab neil, kes Eesti suuruselt teist linna pisikeseks peavad, käia ära Berliinis, Stockholmis või mõnes muus suurlinnas. «Väliskogemuse omandamine paneb Tartut kui elukeskkonda rohkem hindama. Tartu eelis on kahtlemata liikumisvabadus – siin saab praktiliselt igale poole jalgsi minna. Tartus saab maailmatasemel hariduse tasuta kätte: mina olen teinud oma teadusmagistri Aachenis ja baasteadmised, mis ma sain eelnevalt Tartu ülikoolist, piisasid selleks, et seal õppida TOP 1 või 2 % hulgas. Ei ole vajadust kulutada raha kalli õppemaksu peale. Pigem soovitan ma otsida koduülikoolis võimalusi vahetusüliõpilaseks käia. Tudengielu keeb Tartus täiega ja elada on Tartus samuti odav. Siia hiljem oma väike kontor teha või meeskonnaga alustada on väga lihtne. Ning talente ja kaasamõtlejaid, kellega ettevõttele alus panna, leiab siin samuti igast valdkonnast,» räägib ta. Ka oma esimese firma, tegi mees just kursavendadega.
Oluline on end ise pidevalt harida
Nüüd, mil Priit Salumaa on ambitsioonika ja kiiresti kasvava ettevõtte üks juhte, otsib ta endale töötajaid, kes on samuti hingelt otsijad nagu ta ise. «Inimene, kes meile tööle tahab, peaks olema oma ülikooliõpingud fokusseeritult sooritanud. Oluline on, et ta teeks asju ka väljaspool ülikooli – näiteks hobiprojekte samas valdkonnas. Need inimesed, kes teevad rohkem kui oodatud, võtavad justkui ekstra miili. Neil on otsija hing sees, sest nad harivad end ise ja on pidevalt valmis juurde õppima. Me ei pea neist kedagi sundima, sest nad lähevad lihtsalt ise,» soovib ta oma töötajate ridades näha õppimisvõimelisi inimesi.
Sellest, milliseid õppimisvõimalusi pakub Tartu Ülikool praegu, saab hea ülevaate 12. jaanuaril Tallinnas Kultuurikatlas toimuval kõrghariduspäeval «Õpi Tartus!».