Praktilised lesed. Emased haid õpivad pärast isaste surma lõpuks üksinda lapsi saama (2)

Riin Aljas
, teadustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leopardhaid
Leopardhaid Foto: ATTILA KISBENEDEK/AFP

Kellele neid mehi ikka vaja on? Monogaamiat harrastavad emased haid arendavad aastaid pärast isaloomast lahkuminekut võime üksi järglasi saada. 

Leopardhai Leonie kohtus oma kaasaga Austraalias asuva Townsville'i akvaariumis 18 aastat tagasi. Rohkem kui viisteist aastat kestnud kooselu jooksul tõid nad ilmale üle kahekümne nelja poja, kuni Leonie kaasa 2012. aastal lõpuks teise akvaariumisse kolis, vahendab New Scientist.

Pärast isalooma lahkumist Leonie enam isastega kontakti ei otsinud, sellest hoolimata sai ta eelmise aasta alguses veel kolme väikse hai emaks. Ootuspäraselt sai Leoniest nii teadlaste lemmikhai.

Algul uskusid nad, et pikaajalisest kaasast võis Leonie kehasse spermat alles jääda ning see võis aastaid hiljem Leonie munarakud viljastada. Hiljem selgus aga, et 2016. aastal sündinud haide DNA vastas vaid Leonie omale – nii pidid haid sündima aseksuaalse viljastumise teel.

Ehkki omapärane, pole selline järglaste saamine loomariigis päris tavatu, sest seksuaalselt järglaste saamise võimest hoolimata, saavad aseksuaalselt poegi ilmale tuua ka mõned teised haid, kalkunid, Komodo varaanid, maod ja raid. Samas on varem seksuaalselt järglasi ilmale toonud loomade puhul hilisem üksinda viljastamine väga haruldane.

Kuidas see aga ikkagi võimalik on?

Haide puhul leiab aseksuaalne viljastumine aset, kui munaraku viljastab teine lähedalasuv rakk. Siiski ei ole selline lahendus jätkusuutlik, sest ainult ühe isendi geneetilisest materjalist koosnevad organismid evolutsiooniliselt pikalt ellu ei jää. Teisalt võib seda võimet vaja olla siis, kui emastel isastega kitsas käes.

Loe põhjalikumalt SIIT

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles