Riigikogu ambitsioonikas ettepanek Google’ile: teeks Eesti kaardi lõpuks täpseks

Aivar Pau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rainer Vakra
Rainer Vakra Foto: Toomas Tatar

Riigikogu keskkonnakomisjon tegi eile tehnoloogiahiiule Google ettepaneku asuda oma kaardilahendustes kasutama vahetult Eesti maa-ameti infosüsteemi, et neis oleks kajastatud alati värskeimad andmed meie tänavate ja teede kohta.

Täpsemalt käib jutt aadressiadnemete süsteemist ADS (Estonian Address Dat Systems), mis on kohustuslikuks aluseks ka kõigile siseriiklikele registripidajatele ja ühtlasi mõeldud vabaks kasutama kõigile, kellel aadressiandmete täpsus oluline. Eriti oluliseks saab selle süsteemi kasutama haldusreformi käigus, mis Eesti kaar täiesti uue näo ja sisu saab.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul ei kata Google’i kaardid hetkel kaugeltki täpselt Eesti maapiirkondi ja väiksemaid asulaid ning aastaid on paljud aadressid uuendamata. Samas on Eesti maa-aamet ja Google sõlminud juba mais 2014 litsentsilepingu, mis tehnoloogiaettevõttele meie ADS-i kasutamist vabalt võimaldab.

«Enamik meist on kuulnud värvikaid lugusid sellest, kuidas Google Mapsi liigselt usaldades on  jõutud soovitud linna asemel hoopis teises riigis asuvasse samanimelisse linna, mis asub sihtpunktist tuhandete kilomeetrite kaugusel. Eestis reisides ja liigeledes on pahatihti äparduste taga  hoopis see, et Google pole ajaga kaasas käinud. Viimastel aastatel on meil uusi maju kerkinud nagu seeni, arvukalt on rajatud ka uusi teid ja tänavaid, millest aga päris suurt osa Google ei kajasta või teeb seda valesti,» ütles Rainer Vakra Postimehele.

Eesti inimesed saadavad ka ise Google’le infot, kui tegelikud aadressid ülemaailmse gigandi andmetega kokku ei lähe. Paraku Google andmeid üle ei kontrolli, mistõttu ei vasta parandused sageli tegelikkusele.

«Nii on hädas Rakvere linn, kus Google näitab pärast ühe linnakodaniku pöördumist tervet tänavalõiku vale nimega.  Kõik see sunnib tõdema, et kuna Google andmeid korrektselt  ei uuenda, siis on Eesti riigil oma aadressid ja suurfirmal pisut teised ning see lõhe aina kasvab,» märkis Vakra.

Parlamendi keskkonnakomisjon töötab koos Maa-ametiga praegu selle nimel, et taolisi juhtumeid ära hoida ja et meie inimeste ning ettevõtete päralt oleksid kõige täpsemad ja adekvaatsemad andmed. Päris palju on võimalik reguleerida praegu riigikogu menetluses oleva ruumiandmete seaduse eelnõuga.

«Google’i peale aga Eesti seadused ei hakka. Lahenduse leidmiseks pöördusime ametliku riigikogu keskkonnakomisjoni kirjaga Google’i piirkondlike juhtide poole. Eesmärk on, et vähemasti Eesti haldusjaotuse muudatused jõuavad õige pea ka Google rakendusteni ja et inimesed võimalikult vähe teel eksleksid ja valesse kohta satuksid,» märkis Vakra.

Haldusreform keerab Eesti kaardi pea peale

Hoopis suuremate väljakutsete ette paneb meid haldusreform. Pärast oktoobrikuiseid kohalikke valimisi saab Eesti kaart  olema sootuks teine: kadunud on kümned ja kümned vallad ning lisaks uutele valla-ja linnapiiridele on muutunud ka mõnede maakondade piirid.

«Mõelgem sellele, kui palju on Eestis ühenimelisi tänavaid: Pargi, Kooli, Pärna või Pika nime kandva tänava leiab väga paljudest linnadest ja asulatest. Näiteks on ühinemas Tartu linn ja Tähtvere vald, kus mõlemas asub Kooli tänav. Sarnaseid näiteid liituvate omavalitsuste kohta saab tuua veel ja veel,» ütles Vakra. «Ei saa välistada, et uus olukord tekitab vähemasti esialgu peavalu taksojuhtidele, kulleritele, rekkajuhtidele ja nii sise- kui välisturistidele, kes on harjunud oma navigeerimisssüsteemides Google’i andmeid kasutama ja nende järgi sõitma.»

Maa-amet teeb täna ladusat koostööd ka kaardilahendusega HERE, mis on olnud igati aldis Eesti kohta käivaid andmeid uuendama. HERE toodab teatavasti autode naviseadmete jaoks uusi  andmeid, mida iga autotootja täiendavalt töötleb. Autodesse laetakse andmeid kas teenindustes või internetipõhiselt – igal kasutajate grupil on see erinevalt üles ehitatud. HERE varustab andmetega ka Garmini ja teisi laiaks tarbeks mõeldud naviseadmeid.

Maa-ametil valmis 2015. aasta alguses ka kiire, mugav ja integreeritav veebiteenus In-ADS. Tegu on aadressiotsingu kasutajaliidesega, mida saab lihtsalt paigutada erinevatesse veebipõhistesse infosüsteemidesse. Lisaks võimaldab In-ADS ettevõttel või asutusel oma asukohta veebilehel kuvada maa-ameti pidevalt uueneva aluskaardi abil.

In-ADS-i kaudu saavad kõik huvilised tasuta kätte ajakohased ja kvaliteetsed Eesti aadressid koos võimalusega salvestada neid koos andmeatribuutidega oma infosüsteemi. Seega sobib teenus kõigile asutustele, kes ootavad oma veebirakenduste kasutajatelt aadressi sisestamist.

In-ADS-i kaudu pakutakse aadresse juba sisestamise käigus ja rakendusele edastatakse info valitud aadressi kohta süsteemselt töödeldaval kujul.

Lisaks tavaotsingule on teenuse abil leitud vasted võimalik salvestada oma infosüsteemi. In-ADS-i konfigureerimisel saab seadistada ka kaardikomponendi.

In-ADS rakenduses saab taustaks valida Maa-ameti toodetud hübriid- ja aluskaardi või ortofoto ning kuvada seal ka katastriüksuste piire ja aadressipunkte. Samuti võimaldab In-ADS ettevõttel või asutusel oma asukohta Maa-ameti aluskaardi abil veebilehel kuvada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles