Praegu leitud kuuele suurele ja eredale tähele võib lähiajal lisanduda veel rohkelt väiksemaidki, vahendab New Scientist.
Avastus: galaktikate kokkupõrge andis elu ennenägematule täheringile (1)
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
21. jaanuar 2017, 18:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks galaktikat - Maast 160 000 valgusaasta kaugusel asuv Suur Magalhãesi Pilv ja 200 000 valgusaasta kaugune Väike Magalhãesi pilv on kaks kõige tugevama valgusega galaktikat enam kui 50st, mis tiirlevad ümber meie koduks oleva Linnutee. Hetkel on nende vaheline kaugus ligi 75 000 valgusaastat ning sellel kaugusel tiirlevad nad ümber üksteise nagu ka ümber Linnutee.
Uuemad vaatlused näitavad aga, et ligi 200 000 aastat tagasi tekkis olukord, kus kaks galaktikat olid üksteisele oluliselt lähemal. Kõige ekstreemsemal juhul võis väiksem isegi läbi tohutu jõuga läbi suurema tungida ja jätta tekkinud «augu» servadele materjali, millest on tänaseks arenenud sootuks uued tähed.
Vaatluse tegi Tšiilis asuva Põhja-Antofagasta Katoliikliku Ülikooli astronoom Christian Moni Binin. Täpsemini märkasid nad Suure Magalhãesi Pilve servas omalaadset noortest tähtedest koosnevat täherõngast. Kuuest avastatud tähest viis on seejuures aga galaktikast ja ümbritsevatest kaaslastest oluliselt nooremad.
«See oli üllatav, kuna selles piirkonnas ei olnud ühtegi märki hiljutisest tähtede tekkimise protessist,» ütles Moni Binin New Scientistile.
Samas liiguvad uued tähed ülejäänud galaktika osadega samal kiirusel ja samas suunas, mistõttu kuuluvad need siiski galaktika juurde ega saa olla juhuslikult samas piirkonnas asuvad juhukülalised.
Teadlaste sõnul võis kahe galaktika kokkupõrkel tekkinud jõud suruda kokku neis sisalduva gaasi, mis surve tagajärjel kollapseerus ja andis elu uutele tähtedele. Selline protsess võtab aga oma aja ja nii hinnatakse 200 000 aastat tagasi toimunud kataklüsmilise sündmuse tagajärjel tekkinud tähtede vanuseks 10 kuni 50 miljonit aastat.
Kuigi juba praegu leitud tähed on suur asi, arvab nende avastaja, et piirkonnas peab leiduma veel rohkelt sarnaseid noortähti.
«Praegu oleme uurinud vaid jäämäe tippu,» ütles Moni Binin. Nimelt on praegu leitud tähed kõik suured, eredad ja tugeva sinise valgusega. Lähemal vaatamisel peaks seega leiduma ka vähem silmatorkavaid tuhmimaid tähti.