Rühm teadlasi avastas Brasiilia rahvuspargis vampiirnahkhiire liigi, mis on muutunud oludes kohandunud tarbima toiduks inimverd
Inimveri on nüüd tõestatult vampiirnahkhiirte toidulaual
22. jaanuar 2017, 19:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamik imetajaid – näiteks inimesed – võivad elus püsimiseks toituda millest iganes, mis parasjagu toidulaual juhtuma oleb. Mõned vajavad aga palju spetsiaalsemat dieeti, näiteks on avastatud kolm vereimejalaste liiki, mis suudavad elus püsida vaid verest.
Neist kolmest liigist kaks on tuntud selle poolest, et võivad hüpata ühed vereallikalt vabalt teisele. Kuid kolmas – karvasjalg vampiirnahkhiir Diphylla ecaudata on seni olnud tuntud vaid kui «linnuspetsialist».
Ajakirjades Acta Chiropterologica ja News Scientist avaldatud värske uurimus näitab aga esimest korda, et et see vampiiriliik on asunud toituma inimese verest – midagi, millest teadlased ei osanud seni isegi mõelda, et see võiks võimalik olla.
Brasiilia Pernambuco ülikooli teadlaste uurimispiirkonnaks olid Caatinga kuivad metsad Kirde-Brasiilias, kus inimesed on ohtralt puid langetanud ja jahtinud linnuliike (näiteks tinamu), mis on olnud nahkhiirte toidu peamiseks allikaks.
Teadlased tuvastasid nahkhiirte väljaheiteid analüüsides esmalt, et vähe üllatavana sisaldas see kanade DNA-d. Üllatus seisnes aga avastuses, et nahkhiired on tõesti asunud pidama jahti ka inimestele.
«Olime üsna üllatunud. See liik ei tohiks olla kohanenud toituma imetajate verest,» ütles uurimisrühma juht Enrico Bernard.
Selgus, et see nahkhiireliik on võtnud omaks paksu valgurikka imetajate vere, kuigi seni olid nad võimelised töötlema vaid rasvarikast linnuverd.
Ajakiri Business Insider märgib, et selline dieedimuutus ei ole mitte lihtsalt jube. Nahkhiired on tuntud ka tähelepanuväärse võime poolest kanda ohvrilt-ohvrile tapvaid viiruseid. Põhja-Brasiilias on see viinud varem marutaudipuhanguteni, näiteks aastal 2005 hammustasid ühe teise vereimejalaste liigi liikmed ligi 1000 inimest ja põhjustasid vähemalt 23 inimese suremise marutaudi.
Karvasjalg-vereimejalane on võimeline kandma surmavat hantaviirust.