Eesti politsei andmeil tuleb ikka veel ette juhtumeid, kus piltilusate veebifotode taha peitunud peamiselt Aafrika päritolu kurjategijad petavad lihtsameelsetelt Eesti naistelt veebis raha välja.
Libahurmurid teenivad ikka veel lihtsameelsete Eesti naiste lüpsmisest (1)
24. jaanuar 2017, 14:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja prefektuuri kelmuste ja küberkuritegude teenistuse vanema Hannes Kelti sõnul antakse politseile mõned korrad aastas teada Ameerika sõjaväelasena esinenud netituttavatest, kes pärast suhtlust paluvad raha ja hiljem kaovad silmapiirilt.
Valdavalt on seni tuvastatud juhtumite puhul tegemist Nigeerias või Ghanas tegutsevate petturitega.
«Aastatega on inimeste teadlikkus järjest enam tõusnud ja selliste petturite ohvriteks langeb järjest vähem inimesi. Politseile on aga alles hiljuti teada antud ühest juhtumist, kus naine kandis petturile üle kümnetesse tuhandetesse ulatuva summa,» ütles Hannes Kelt Postimehele.
Üldjuhul on enamus juhtumite stsenaarium suhteliselt sarnane. Meesterahvas alustab sotsiaalmeedias suhtlemist naisega, tutvustab end Ameerika sõjaväelaena ning saadab endast mitmeid pilte. Hiljem palub ta naiselt raha, kuna jäi väidetavalt raskelt haigeks ja tema ravikulud on suured. Samas räägitakse aga jõukast elustiilist ja lubatakse, et võlg hiljem tagastatakse.
Teine tihe ettekääne raha küsimiseks on seotud väidetava sooviga ohvrile külla tulla, mida takistab hetkeline rahapuudus. Sellele võivad hiljem järgneda ka palved kanda raha üle täiendavalt veel näiteks dokumentide vormistamiseks. Üsna sagedane ongi mitmekordne raha küsimine.
«Petturid on väga head inimesetundjad, alustavad suhtlust väga viisakalt ning hoolitsevalt ning oskavad luua mulje siirast ja usalduslikust suhtest. Enamus suhtlusest toimub internetikeskkonnas ja seetõttu on teesklust suhteliselt lihtne varjata,» ütles Hannes Kelt.
Pärast seda, kui suhtlus on muutunud igapäevaseks ja tihedaks, juhtub mõni õnnetus ja pettur palub raha.
«Paljudel juhtudel mõistavad naised, et tegemist on kahtlase olukorraga ja jätavad raha saatmata, kuid mõningatel juhtudel usutakse juhuslikku netituttavat ning tehakse ülekanne,» märkis Kelt. «Pärast seda, kui raha kantakse üle mõnele välismaisele kontonumbrile, kaob ka internetis leitud tulevane kaaslane kui tina tuhka.»
Kelti sõnul suhtleb tavaline pettur samaaegselt väga paljude võimalike ohvritega, kellest kahjuks mõni ikkagi teeb rahaülekande.
«Soovitame siiski kõigil ohvriks langenutel politseisse pöörduda, et juhtunu asjaolusid kontrollida,» märkis Kelt. «Meeles tasub aga pidada, et inimene teeb ise otsuse, kellele ta raha üle kannab ja keda aitab. Raha saadetakse inimesele vabatahtlikult ning selle saatmise eest ei teki teisele osapoolele ohvri ees mingisuguseid kohustusi. Seega peab inimene ise adekvaatselt läbi mõtlema, kas rahasumma maksmine peaaegu võõrale inimesele on mõistlik või mitte. Mõistlik on arutada seda ka mõne lähedasega, kes võivad võimalikku petuskeemi läbi näha ja head nõu anda.»
Sarnaseid skeeme, kuid erinevate sisudega, on palju erinevaid ning seetõttu soovitab politsei sellistest juhtumitest end kindlasti teavitada.
Kui Eestis näitab selline pettuse liik vaibumise märke, siis näiteks Suurbritannias on olukord täpselt vastupidine. Armupettuste ohvreid oli müüdunud aastal selle saareriigis koguni 3889. BBC andmeil kandis üks naine petturile koguni 300 000 naela.