Euroopa leppis rändlustasude kadumises kokku - Ansip rõõmustab, operaatorid mitte (2)

Aivar Pau
, tehnikaportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Ansip.
Andrus Ansip. Foto: Emmanuel Dunand / AFP / Scanpix

Euroopa Liit astus täna jõulise sammu digitaalse ühisturu suunas, kui europarlamendi esindajad, nõukogu ja komisjon jõudsid kokkuleppele mobiilside rändlustasude kadumises alates 15. juunist. Eesti operaatorid aga kokkuleppega rahul ei ole.

Peamiseks takistuseks rändlustasude kadumisel on olnud nimelt andmeside hulgihinnad, mida mobiilioperaatorid üksteisele maksavad, kui kliendid kasutavad teiste riikide mobiilivõrke. Odava hinnaga põhjala riigid soovivad märgatavalt madalamaid hulgihindasid kui lõunariigid, kuna meie inimesed lihtsalt rändavad palju rohkem ja siinsed hinnad on suurema tarbimise juures madalamad.

Värskelt sõlmitud kokkuleppe kohaselt on hulgihinnad järgmised:

  • Helistamise puhul 3,2 senti minuti eest
  • SMSide puhul 1 sent iga sõnumi eest
  • Andmeside puhul toimub viie aasta jooksul järkjärguline hindade alanemine: algab see 7,7 eurost ühe GB eest, 1. jaanuariks 2018 langeb see 6 euroni, 1. jaanuariks 2019 4,5 euroni, 1. jaanuariks 2020 3,5 euroni, 1. jaanuariks 2021 3 euroni ning 1. jaanuariks 2022 2,5 euroni.

«See oli viimane pusletükk. Alates 15. juunist saavad eurooplased ELis reisida rändlustasudeta. Kindlustasime ka selle, et operaatorid saavad jätkuvalt konkureerida atraktiivsete pakkumistega oma siseturgudel,» tervitas Euroopa  Komisjoni asepresident Andrus Ansip tänast kokkulepet.

Majandusloogika vastane

Eesti operaatorid aga kokkuleppest väga vaimustunud ei ole ja Ansipi rõõmu ei jaga Telia, Tele2 ega Elisa.

«Äsja kinnitatud hulgihindade tase on kahjuks üle ootuste kõrge. Mõistlik rändluse hulgihinna tase olnuks andmeside osas meie hinnangul madalam ning sellisel juhul võitnuks sellest regulatsioonimuutusest selgelt ka Põhjamaade kliendid,» ütles Postimehele Telia Eesti erakliendi- ja turundusüksuse direktor Holger Haljand.

«Kuna tegu on veel väga värske informatsiooniga, võtame endale kõigepealt analüüsimiseks aega, et hinnata EK otsuse mõju,» märkis Haljand.

Sarnane sõnum oli edasi anda Tele2 Eesti juhil Argo Virkebaul, kes nimetas määruse sisu majandusloogika vastaseks.

«Täna ei ole veel lõplikult selge, kuidas määrus Eestis tegelikult rakendub ja hindu mõjutab. Lõpptarbijale, kes Euroopa Liidus palju reisib, hind väheneb. Samas peaksid hulgihinnad olema märksa väiksemad, et ka tarbija võit oleks suurem,» ütles Virkebau Postimehele.

Lisaks on tema sõnul operaatoritel võimalus muuta pakette nii, et kliendid, kes ei reisi, saavad jätkata oma tänaste pakettidega ehk kasutada enda pakette ainult Eestis. «Kahtlemata hakkavad eestlased julgemalt välismaal rändlusteenust kasutama ja andmeside mahud kasvavad hüppeliselt. Juba eelmise aastaga suurenes rändlusteenuse maht Euroopas pea viis korda,» märkis ta.

«Kui vaadata seda värsket ettepanekut, kuhu tasemele hulgihinnad seati, siis need hinnad on endiselt kõrged. Me arvame, et need võiks olla odavamad. Kui võtta näiteks meie populaarseim pakett Multi 4.0, siis müügihind kliendile on ilma käibemaksuta 1,11 eurot gigabait, uus hulgihind hakkab pihta 7,75 eurot gigabait,» lisas Tele2 juht.

«Seal on languseks ruumi väga palju. Põhiline vaidlus on siiani käinud andmeside hindade üle ja hinnaerinevused on riigiti väga suured, kohati sajakordsed. Eestis ja teistes Põhjamaades naudivad tarbijad odava andmeside võimalusi, Lõuna-Euroopas on sageli tegu pigem luksuskaubaga. Kuid kliendile, kes Euroopa Liidus palju reisib, on määrus kahtlemata hea uudis,» lisas Virkebau.

«Selline määrus on majandusloogika vastane, kui maksimaalne hulgihind ei ole jaehinnaga proportsioonis. Üheski teises sektoris ei ole taolist määrust,» sõnas ta.

Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen ütles, et rändlustasude kadumine pakutud tingimustel tooks siinsetele operaatoritele üüratud kahjumid.

«Tuleb arvestada, et Euroopa telekommunikatsiooni turul on hetkel laias laastus kaks väga erinevat situatsiooni. Meil on palju Lääne- ja Lõuna-Euroopa riike, kus mobiilsideteenuste hinnad on kordades kõrgemad ja tarbimise mahud oluliselt madalamad kui Eestis ja Põhjamaades. Nende riikide kliendile toob uus regulatsioon kaasa võimaluse kasutada mobiilsideteenuseid rändluses olles koduriigiga samadel tingimustel ehk teenuste kasutamine muutub oluliselt soodsamaks,» ütles Seppänen.

Eestis ja Põhjamaades, kus mobiilsideteenuste hinnatase on täna mitu korda madalam ja tarbimismahud oluliselt kõrgemad, ei tekita uus hulgihind tema sõnul samasugust efekti.

«Kui võimaldaksime kliendil koduriigi paketi sees kasutada samadel tingimustel lisaks ka roaming'ut ilma lisatasuta, tähendaks see Eesti ja Põhjamaa operaatoritele üüratut kahjumit. Selle vältimiseks on uude regulatsiooni lisatud jätkusuutlikkuse mehhanism, et piirata operaatoritele tekkivat kahjumit. See mehhanism annab operaatoritele õiguse küsida kliendilt roamingus hulgihinda, mis ongi kliendi rändlusteenuste kasutamisest reaalselt tekkiv kulu. Kinnitatud hulgihinnale lisandub ka käibemaks,» ütles Seppänen. «Samas, kui ka küsime hulgihinda, tähendab see Eesti ja Põhjamaade kliendile rändlusteenustes hinnataset, mis on samas suurusjärgus tänasega või mõnevõrra odavam.»

Rändlustasude kadumine tähendaks, et inimesed saavad Euroopa Liidus reisides kasutada mobiiltelefoni oma koduriigi hindadega. Kui hulgihinnad kujunevad siinsete operaatorite jaoks liiga kõrgeks, tuleb neil kasumlikkuse säilitamiseks tõsta siseriiklikke hindasid või rändlustasud säilitada.

Kokkuleppe peavad veel formaalselt heaks kiitma Euroopa Parlament ja Nõukogu.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles