Aasta noorteadlane: ükski teine biopank maailmas ole nii ambitsioonikate sihtidega kui Eesti Geenivaramu

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnu Esko kolleegi DNA-prooviga. Sellistest proovidest loodavad Geenivaramu teadlased leida selgitusi ja lahendusi paljudele eestlasi kimbutavatele haigustele.
Tõnu Esko kolleegi DNA-prooviga. Sellistest proovidest loodavad Geenivaramu teadlased leida selgitusi ja lahendusi paljudele eestlasi kimbutavatele haigustele. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Aasta noore teadlase Tõnu Esko sõnul on väikeriigis rahanappusest hoolimata teadlasena lihtsam läbi lüüa kui teaduse suurriikides USAs, Inglismaal ja Saksamaal. Kes tegutseb läbimõeldult, see saavutab palju, kuid eks selle nimel pea ka palju tööd tegema.

Saavutusi on Eskol tõesti palju ette näidata. Neist viimane on presidendi kultuurirahastu 2017. aasta noore teadlase preemia. Vaid 32 aasta vanuselt on ta juba ühe Eesti tugevama teaduskeskuse, rahvusvaheliselt tunnustatud Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu asedirektor. Selle kõrval töötab ta osalise koormusega USA tippude Harvardi Ülikooli ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi ühises Broadi Instituudis. Peale selle veel aga Bostoni lastehaiglas, kuhu lendab juba nädal pärast auhinna kättesaamist järjekordsele tööreisile.

Eestis tekitas elavat vastukaja juba Esko 2012. aastal kaitstud ja riiklikul õpilastööde konkursil esimese auhinna saanud doktoritöö, milles tehtud uuringud näitasid, et eestlased on geneetiliselt palju sarnasemad lätlaste, leedulaste ja loodevenelastega kui oma lähimate keeleliste sugulaste soomlastega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles