Teaduse elutööpreemiad said matemaatik ja kaasaegse arvutiteaduse alusepanija

Riin Aljas
, teadustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gennadi Vainikko ja Enn Tõugu
Gennadi Vainikko ja Enn Tõugu Foto: Eesti Teaduste Akadeemia

Valitsus otsustas oma tänasel istungil anda preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest väljapaistvale matemaatikule Gennadi Vainikkole Tartu Ülikoolist ning Tallinna Tehnikaülikooli juhtivteadurile, arvutiteaduse suurkujule Enn Tõugule.

Gennadi Vainikko on rahvusvaheliselt üks tuntumaid Eesti matemaatikuid, paljude teedrajavate monograafiate autor või kaasautor. Tema erakordselt tulemuslik uurimustöö põhineb spetsiifilist laadi integraal-, diferentsiaal- ja operaatorvõrranditele. Taolised võrrandid on tänapäeval peamine vahend meie maailma ja selle elementide kirjeldamiseks.

Mitmekülgse matemaatikuna on Gennadi Vainikko jõudnud läbimurdeliste tulemusteni nii selliste võrrandite fundamentaalsete omaduste analüüsimisel kui ka numbrilise lahendamise vallas. Ta on konstrueerinud efektiivsed lahendusmeetodid paljude singulaarsete võrrandite jaoks, loonud nn südamlike integraalvõrrandite teooria ning viinud selle ka praktikasse. Eriomaselt matemaatikutele on paljud akadeemik Vainikko tulemused lõplikud, teisisõnu põhimõtteliselt mitteparandatavad ning seega kindel vundament edasistele uuringutele.

Tema teaduslik aktiivsus avaldab tänaseni muljet. Pikka aega laual olnud küsimus, millised funktsioonid on murruliselt diferentseeruvad, leidis ammendava vastuse alles ühes tema eelmisel aastal ilmunud artiklis. Tal on olnud läbi aastakümnete juhtiv roll arvutusmatemaatika arendamisel Eestis. Tema juhendamisel on kaitstud 31 kandidaadi- või doktoriväitekirja ning ta on olnud ametlikuks oponendiks 47-le Nõukogude Liidus kaitstud doktoriväitekirjale. Lisaks klassikaliste kursuste lugemisele ja uuendamisele on ta teaduse eesliini saavutusi teinud üliõpilastele arusaadavaks paljudes maailma ülikoolides loetud arvukates erikursustes, sh enam kui kümme aastat Helsingi Ülikoolis.

Gennadi Vainikkole omistati 1989 ENSV teenelise teadlase aunimetus. Teda on autasustatud 1998. a Valgetähe III klassi teenetemärgiga ja Eesti Teaduste Akadeemia medaliga. Aastal 2011 sai tema uuringute tsükkel "Südamlikud Volterra integraalvõrrandid" riikliku teaduspreemia täppisteaduste valdkonnas.

Enn Tõugu on mõneski mõttes mitme põlvkonna Eesti arvutiteaduse «lapsevanem». Tema aastakümneid tagasi alguse saanud tegutsemine pani aluse praegusele tarkvaraarendusele, küberkaitsele ja algoritmiteooriale. Lisaks panustamisele arvutiteadlaste kasvatamisse ning tarkvaraharidusse on ta suutnud oma ideed kuuldavaks teha, järgijaid leida ning tulemusi saavutada nii nõukogude teadussüsteemis kui ka ajal, mil maailm ümberringi radikaalselt muutus; samuti professorina Stockholmi Kuninglikus Ülikoolis.

Hoolimata sellest, et paljud tema teedrajavad tööd on avaldatud vene keeles ja seetõttu ei kajastu õiges proportsioonis praeguses statistikas, on ta hästi tuntud oma kolleegide seas kogu maailmas. Juba iseseisvumiseelses Eestis loodud tugev arvutiteaduse koolkond tegi hiljem võimalikuks eesti teadlaste kiire ümberorienteerumise. Tema loodud vundament on kaudselt ka eesti infotehnoloogiaalaste idufirmade edu taga. Enn Tõugu tegevus on mõjutanud pea kõiki mõnikümmend aastat tagasi Eestis hariduse saanud tarkvarainsenere ja arvutiteadlasi. Tema õpilasi võib kohata kõikjal maailmas.

Kogenud purjetajana teab ta hästi, et paljudes pealtnäha lihtsates situatsioonides (nt mõnusa taganttuulega seilates või lõõgastunult internetis surfates) peituvad äärmiselt ohtlikud veealused karid. Enn Tõugu on osanud selle teadmise vormida asjakohasteks teaduspõhisteks sõnumiteks nii oma valdkonna spetsialistidele kui ka laiale avalikkusele. Seda kõike on ta väärindanud aastakümnete vältel rahuliku ja mõnusa, sageli humoristliku ja vahel veidi sarkastilise, kuid alati mõjusa tegevuse kaudu teaduse populariseerimisel.

Enn Tõugu sai 1965. a Eesti NSV riikliku preemia ja 1987 NSV Liidu riikliku preemia. Aastal 1995 autasustati teda Eesti Teaduste Akadeemia medaliga ja 2001 Valgetähe III klassi teenetemärgiga. Aastast 2010 on ta Academia Europaea liige.

Riiklikud preemiad tehnikateaduste, arstiteaduste ning geo- ja bioteaduste alal said Tartu Ülikooli teadlased

Riiklik preemia tehnikateaduste alal otsustati anda Tartu Ülikooli tarkvaratehnika professorile Marlon Dumas’le, arstiteaduste alal bio- ja siirdemeditsiini instituudi külalisprofessorile Tambet Teesalule ning geo- ja bioteaduste alal ökoloogia ja maateaduste instituudi vanemteadurile Olev Vinnile.

Marlon Dumas on juba aastaid maailma üks mõjukamaid arvutiteadlasi äriprotsesside haldamise valdkonnas. Tema tööde tsükkel «Äriprotsesside andmekaeve teooria» käsitleb suurandmete (nn Big Data) kasutamist äriprotsesside parandamiseks ja efektiivistamiseks, fookusega infosüsteemide töö käigus toimunud sündmuste salvestuste ehk logide kasutusvõimaluste uurimisele.

Tööde tsüklis on välja töötatud uued teoreetilised võtted kasutatavate äriprotsessi logide ja neile protsessidele vastavate mudelite analüüsimiseks. Neid on rakendatud mudelite automatiseeritud tuvastamiseks, nende täitmise adekvaatsuse diagnoosimiseks, hälvete identifitseerimiseks ja protsesside toimimise prognoosimiseks. Kõnesolevad võtted on realiseeritud senistest märksa võimekamate, täpsemate ja kiiremate meetodite ning algoritmide näol.

Tambet Teesalu siirdemeditsiini valdkonda kuuluv teadus-arendustöö «Kullerpeptiidide väljatöötamine sihtmärgistatud vähiraviks» on suur samm nutikate ravimite loomise suunas.

Ravimite täpne suunamine organismis avab uue perspektiivi seni ravimatuks peetud vähivormide seljatamiseks. Seda on võimalik realiseerida spetsiifiliste nn (kuller)peptiidide (aminohapete ahelate) abil. Need peptiidid suudavad transportida ravimeid ja muid toimeaineid otse vähirakkudesse. Tulemusena muutub ravi efektiivsemaks ja vähenevad oluliselt kõrvalmõjud ümbritsevates kudedes.

Töös on kirjeldatud uus molekulaarne mehhanism, mida kullerpeptiidid kasutavad kasvajarakkudesse sisenemiseks ja on välja töötatud analüüsimeetod ravimi transpordi efektiivsuse hindamiseks, mis suudab eristada rakkudesse sisenenud hõbeda nanoosakesi neist, mis on jäänud rakkude pinnale. Läbiviidud katseseeriad näitasid, et uued peptiidid suudavad toimetada ravimeid selektiivselt nt platsentasse või ajukahjustuse piirkonda.

Olev Vinni laiahaardeline tööde tsükkel «Fanerosoikumi selgrootute paleoökoloogia ja biomineralisatsioon» näitab uue rakursi alt Eesti paleontoloogilise pärandi bioloogilist ja geoloogilist mitmekesisust. Töö fookuses on (ekso-)skeletti moodustavate anneliidide biomineralisatsiooni mehhanismid ning mitmete mereliste organismide paleoökoloogia selle rikkas bioloogilises varieeruvuses.

Erinevate fossiilsete mere selgrootute rühmade (okasnahksed, ainuõõssed, hulkharjasussid, väheharjasussid, sammalloomad jpt) evolutsiooni kulgemise analüüs läbi paleosoikumi ja mesosoikumi toob selgust vastastikku kasulike (sümbiootiliste) ja ühepoolselt kasulike (kommensialistlike) suhete tekkesse loomariigis.

Lubiskeletti moodustavate anneliidide ja mitmete teiste selgrootute rühmade kivistunud ajalugu on toodud meie ette kojastruktuuride muutlikkuse ja leviku prisma kaudu. Nende kajastus läbi erinevate geoloogiliste ajastute on oluline täiendus biomineralisatsiooni klassikalisele (peamiselt molluskite ja käsijalgsete rühmadele orienteeruvale) peavoolule.

Täppisteaduste, keemia ja molekulaarbioloogia ning põllumajandusteaduste riiklikud preemiad läksid Lõuna-Eesti teadusasutustele

Riikliku preemia täppisteaduste vallas otsustas valitsus anda Tartu Observatooriumi vanemteadurile Elmo Tempelile tööde tsükli «Galaktilised filamendid kosmilises võrgustikus» eest, keemia ja molekulaarbioloogia vallas Eesti Biokeskuse teadlaste rühmale tööde tsükli «Inimkonna geneetilise varieeruvuse olemus ja kujunemine» ning põllumajandusteaduste vallas Eesti Maaülikooli teadlastele tööde tsükli «Häiringurežiimi ja ainevoogude tähtsus boreaalse ja hemiboreaalse vööndi metsade majandamisel» eest.

Elmo Tempel analüüsib universumi kesksete struktuurielementide – galaktiliste filamentide, teisisõnu, galaktikate gruppide ja parvede ahelate – ruumilise jaotuse ja nendesse kuuluvate tähesüsteemide omaduste seoseid. Ta on koostanud filamentide esimese avalikult kättesaadava kataloogi ja näidanud, et nende keskkond mõjutab erinevat tüüpi (spiraalseid ja elliptilisi) galaktikaid erinevalt ning on oluline komponent satelliitgalaktikate tekkimises.

Selle mõistmine, et, galaktikate paigutus filamentides määrab nende tekke ja arengu põhijooned, on oluliselt täiendanud arusaama meie universumi ehitusest, massijaotusest selle eri piirkondades ning galaktikate rollist kosmilises võrgustikus.

Asjaolu, et universumi filamentaarne jaotus on tihedalt seotud galaktikate kiirustega, võib osutuda võtmeks universumi ühe praeguse suurima saladuse – tumeaine ja tumeenergia – olemuse paremaks mõistmiseks ning selle kaudu inimkonna adekvaatsemaks positsioneerimiseks universumis kui tervikus.

Elmo Tempel on Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutava kogu liige.

Eesti Biokeskuse teadlased on tõusnud maailma juhtivateks inim(populatsiooni)geneetika spetsialistideks. Sealse teadlaste kollektiivi (Mait Metspalu, Toomas Kivisild, Luca Pagani, Monika Karmin, Lauri Saag ja Richard Villems) viimaste aastate töö tulemused paigutas ajakiri Science maailma jooksva aasta kõige olulisemate teadussaavutuse hulka. Taoline tunnustus on esmakordne kogu Eesti teaduse ajaloos.

Läbimurdeliseks loeti inimkonna Aafrikast väljarände märkimisväärne ajaline ja ruumiline täpsustamine. Seni on arvatud, et tänapäeva inimesed pärinevad ühest rändelainest umbes 50–100 tuhat aastat tagasi. Nüüd tuvastati aga tänapäeva Paapua ja Filipiinide rahvaste genoomides jälg hoopis varasemast, ligikaudu 120 tuhat aastat tagasi alanud väljarändest. Umbes 10 000 aasta eest kadus suur osa inimpopulatsiooni isaliinidest. Sellist efekti või põhjustada näiteks üleminek põlluharimisele, mille tingimustes on edukamatel indiviididel paremad šansid laste saamiseks ja nende üleskasvatamiseks.

Töörühma liige akadeemik Richard Villems on saanud aastal 1980 riigi teaduspreemia, 1998 Valgetähe III klassi teenetemärgi ning 2006 Valgetähe II klassi teenetemärgi. Aastal 2000 valiti ta Tartu linna aukodanikuks, 1987 Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks, 1989 Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks, 1994 Erfurdi Teaduste Akadeemia välisliikmeks, 2000 Soome Akadeemia välisliikmeks, 2005 Läti Teaduste Akadeemia välisliikmeks ning 2007 Leedu Teaduste Akadeemia välisliikmeks. Aastal 1994 omistati talle Eesti Teaduste Akadeemia medal ning 2015 Karl Ernst von Baeri medal.

Eesti Maaülikooli teadlaste kollektiivi (Kalev Jõgiste (kollektiivi juht), Marek Metslaid, Kajar Köster) töö käsitleb välise surve alla sattunud (hemi)boreaalsete metsade funktsioneerimist ja uuenemist. Taoliste häiringute mõju metsade süsinikuringele on analüüsitud süsinikuvoo otsese mõõtmise kaudu turbulentse kovariatsiooni meetodiga.

Tuvastatud on põnevad ja ootamatud seosed ulukikahjustuste, tormi, tule ja raietööde tekitatud kahjustuste raskuse ja metsauuenduse intensiivsuse vahel (nt uuendus toimub kiiremini pärast väga tugevat tormi), samuti taoliste kahjustuste ja orgaanilise aine taastumise ning mulla süsinikuringe vahel (nt mullasüsiniku ringlusaeg pärast tulehäiringut on tavapärasest oluliselt pikem isegi 20 aastat hiljem).

Riikliku preemia said Tartu Ülikooli sotsiaal- ja humanitaarteadlased

Sotsiaalteaduste vallas otsustas valitsus riikliku preemia anda Lauri Mälksoole ja humanitaarteaduste vallas Heiki Valgule.

Akadeemik Lauri Mälksoo tööde tsükkel «Venemaa käsitused rahvusvahelisest õigusest ja inimõigustest» on viimase poolsajandi kõige detailsem ja põhjalikum uuring rahvusvahelise õiguse arengust Venemaal. See hõlmab erinevaid perioode alates tsaariaegsetest regulatsioonidest ja praktikatest läbi nõukogude perioodi kuni kaasajani. Need tööd ühendavad ajaloolise käsitluse tänapäevase probleemistiku interdistsiplinaarse analüüsiga.

Võrdleva õiguse doktriini kaudu on ilmestatud Vene õigusteaduse suhteid, sidemeid ja erinevusi naabermaadega ning näidatud, kuidas rahvusvahelise õiguse põhimõtted ja normid, kuigi teoreetiliselt universaalsed, on eri riikides erinevalt tõlgendatud. Rahvusvahelise õiguse doktriin Venemaal muutus olenevalt rahvusvaheliste suhete arengust maailmas ja eriti Venemaa enda sisemistest metamorfoosidest, säilitades samal ajal aga ka oma suhtelise järjepidevuse.

Akadeemik Mälksoo monograafiale «Russian Approaches to International Law» (2015) USAs omistatud mitterahaline Marshall Shulman’i raamatuauhind väljendab rahvusvahelise teadlaskonna tunnustust selle töö kõrgele kvaliteedile.

Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti juhataja Heiki Valgu mitmekülgne ja distsipliiniülene teadustegevus hõlmab eeskätt arheoloogia ühiskonnasidusaid valdkondi, nagu usund, kombestik ja etnokultuur. Heiki Valk on kogenud ja viljakas väliuurija, uute muististe avastaja ja arheoloogiliste kaevamiste läbiviija, samas ka aktiivne publitseerija, edukasarendustegevuste juht ning silmapaistev arheoloogia populariseerija.

Mitmekesisele allikmaterjalile (suuline pärand, kirjalikud allikad, arheoloogiline aines jne) tuginedes on ta tööde tsüklis «Eesti hilismuinasaja ja ajaloolise aja maa-arheoloogia: ühiskond ja kultuur» loonud meie keskaegse mineviku uue – keskkonnaajaloo – mõõtme ning konstrueerinud põneva pildi tollastest sotsiaalsetest ja kultuurilistest oludest. Põhjalik monograafia Siksälä hilisrauaaja ja keskaja kalmistust, Läänemeremaade hilisrauaaja linnuste uurimisele pühendatud kogumik ning kohapärimuse analüüsile keskendunud koguteos ilmestavad tema teadustegevuse mitmekülgsust ja kõrget rahvusvahelist taset.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles