Eesti teadlased saavutasid emakakaelavähki tekitava viiruse ravi uuringutes läbimurde

Riin Aljas
, teadustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et viiruse kasv ja elutsüklid oleks paremini nähtavad, süstiti rakkudesse tulikärbse geeni.
Et viiruse kasv ja elutsüklid oleks paremini nähtavad, süstiti rakkudesse tulikärbse geeni. Foto: Caters News Agency / Scanpix

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlased avastasid viisi, kuidas bioluminestsentsi abil jälgida inimese papilloomiviiruse (HPV) kasvu ja ravimite mõju viirusele. Teadmisi on võimalik kasutada uute arstimite väljatöötamiseks.

«Peaaegu kõik inimesed nakatuvad oma elu jooksul HPVga, kuid suur osa nakkusi möödub suhteliselt kahjutult, paljudel ei avaldu sümptomid kunagi,» räägib hiljuti Tartu Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Mart Toots, kes võttis oma töös lähema uurimise alla viiruse eluohtlikud ehk onkogeensed tüübid.

Inimese papilloomiviirusel on üle 200 erineva alamtüübi, millest ohtu kujutab vaid osa. Erinevalt healoomulistest vohanditest, mis avalduvad tüüpilisel juhul soolatüügaste kujul, võivad pahaloomulised viirusetüübid viia ka vähkkasvaja tekkeni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles