Geneetiliselt muundatud hiir kokaiinisõltuvusse ei jäänud. Uurimisrühma sõnul näitab see taaskord, et narkosõltuvuses mängivad rolli geenid ning biokeemia, mitte lihtsalt halvad harjumused.
Teadlased lõid narkosõltuvusele immuunse hiire (1)
15. veebruar 2017, 06:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti Kolumbia Ülikooli teadlased muutsid hiire geene nii, et ta organismis tõuseks kadheriini-nimelise valgu osakaal. See valk aitab rakke omavahel kokku siduda. Ajus aitab kadheriin neuronite vahelisi ühendusi tugevdada. See on vajalik, et ajus toimuks hingamise, kõndimise või uue info töötlemisega seotud protsessid.
Narkootikumidega seostub kadheriin aga seetõttu, et ainest tuleneva mõnutunde saamiseks peavad neuronite vahelised ühendused tugevnema. Nii oligi eksperimendi eesmärk hiirte organismis kadheriini osakaalu tõstmine, arvates, et tugevnenud ühendused suurendavad hiirte isu kokaiini järele.
Ajakirjas Nature Neuroscience avaldatigi eksperimendi tulemused, kus hiirtele süstiti mitme päeva jooksul kokaiini, tõstes loomad seejärel märgatavalt kaunistatud puuri, et hiired puuri kokaiiniga seostama hakkaks. Kokaiinipidude järgsetel päevadel last hiirtel aga ise valida missugusesse puuri nad minna tahavad: kui tavalised hiired kippusid peaaegu alati märgatavalt kaunistatud puuri, siis ekstra-kadheriiniga varustatud hiired veetsid seal puuris pool korda vähem aega. Järelikult olid neil hiirtel võrreldes tavaliste hiirtega kokaiinist nõrgemad mälestused.
Hiirte aju uurimine näitas, et suurenenud kadheriini osakaal hoopiski takistas teatud neuronitevahelist ühendust. Nii ei jäänudki hiirtel kokaiinist saadud mõnutunne meelde ning neil ei tekkinud ka kokaiinisõltuvust.
See tulemus näitab sarnaselt varasemate uuringutega, et sõltuvushäiretega inimestel kipub olema rohkem kadheriiniga seotud geenimutatsioone. Personaalmeditsiini arenedes võib see teadlikkus aidata sõltuvusprobleemidele vastuvõtlikke inimesi.
Kas aga kadheriini osakaalu suurendamist võiks proovida ka inimeste peal? Selles suhtes jäävad uurimuse autorid skeptiliseks, sest nende sõnul võib neuronitevaheliste ühenduste nõrgendamine tuua negatiivseid tagajärgi, sest see on erinevate ajufunktsioonide jaoks nii oluline protsess.
Loe pikemalt SIIT.