Uus Nissan Micra teeb hästi õige mitut asja. Iseäranis hästi töötab ta luuana. Piisab ühest pilgust ning eelmine, mahamagatud laupäeva meenutanud Micra on meelest pühitud. Esimesed värsked Micrad jõuavad Pariisi tehase koosteliinilt Eestisse maikuus.
Võtame näiteks klaastiiva. Klaastiib on väike liblikas, täiesti kahjutu, pole ta ohtlik või mürgine ega midagi. Et aplad linnud süütut liblikat nahka ei pistaks, on klaastiivad välja arendanud kaitsekohastumuse. Klaastiib püüab sarnaneda herilasega. Herilane on teadagi mürgine, herilase söömine võib linnule häda kaela (õigemini pugusse) tuua ja sellele ongi klaastiib oma strateegia rajanud. Sõgeda herilasega sarnanemiseks kannab ta väljakutsuvat hoiatusvärvust, ehk tema peal vahelduvad kollakad või oranžid vöödid mustadega.
Vöödilisena näeb klaastiib ohtlik ja samas ka äge välja. Nissan Micraga on mõneti samasugune lugu. Eelmise põlvkonna kahvatus kestas Micra polnud kuigivõrd kohastunud eluks Euroopa turgudel. Siin on moes värvid ja terane kujustus ning võistelda tuleb selliste silmatorkajatega nagu Citroën C3 või lähisugulane Renault Clio. Uue, viienda põlvkonna Micraga on Nissan pendli hooga teise äärmusse tõuganud ning tulemuseks on eurooplaste maitset silmas pidav ülbe ja värvika kujustusega väikeauto.
Kujustus on värvikas sõna otseses mõttes. Uus Micra on saadaval kümne kerevärviga, millest kolme värvitakse üksnes Micrale ja nende puhul kasutatakse Nissanile uudset toonitud läbipaistvat värvikihti. Isikupärastamise käigus saab tulevane omanik valida Micrale teist värvi peeglikatted ja iluliistud, aga kõige kangema paketi valijatel on võimalik lisada külgedele, mootorikattele ja katusele koguni seitsmes stiilis kleebiseid. Et värviplahvatus ei tooks märkimisväärset kahju, lubab Nissan müügikioskid täita koolitatud müügimeestega, kes oskavad ostjale nõu anda, millised värvilahendused omavahel kokku sobivad ja millised mitte. Raske on muidugi ennustada, kui populaarseks kustomiseerimine päriselus osutub, sest igal lõbul on oma hind. Etteruttavalt võib öelda, et Micra hinnakirja on oodata aprillis.
Silmanähtavalt muutunud on ka mõõtmed – pikenenud on telgede vahe ja B-segmendi luukpärade seas on Micra nüüd kõige laiem ja üks madalamatest. Eelmise põlvkonnaga võrreldes on ta 17 cm pikem, 8 cm laiem ja 5,5 cm madalam ning jätab endast korralikult kaks korda nädalas jõusaalis käinud lihastes väikeauto mulje. Küljepeeglite juures teeb tagatulede suunas tõusev küljejoon iseloomuliku järsu jõnksu, mis omakorda rõhutab moodsat «õhus rippuvat» katust. Esi- ja tagatulede juures on kujustajad Tokyos ja Londonis võidu voltinud ja voolinud, et tekitada veel mõni murdejoon lisaks sinna, kus neid juba sahtlitäis ees ootab.
Mootorivalikus on kaks kolmepütist mikromootorit ja 1,5-liitrine diiseljõuallikas. Viimase osakaal jääb nii oletuste kui ka pressiesitlusel kuuldu põhjal Eesti turul mikroskoopiliseks, ehk vast kuhugi viie protsendi kanti. Kui teid pitsitab seletamatu soov osta linnaauto nimelt õlipõletajaga, siis võib öelda, et mootor on täiesti pädev ning keskmist kütusekulugi lubatakse 3,5 liitri kanti. Kõigil jõuallikatel on paariliseks 5-käiguline manuaalkäigukast. Tuleb öelda, et diislipõletaja saab sellega mõnevõrra paremini läbi kui 0,9-liitrine bensiinimootor. Väikese jõuallika jaoks, mis siiski arendab turbokompressori toel 90 hj, jääb viiest käigust väheks ning koostöö mootori ja käigukasti vahel võiks käia ladusamalt. Päris sageli tuli Horvaatia külakeste vahel tiirutades pendeldada kolmanda ja neljanda käigu vahel, millest üks oli liiga kõrge ja teine selgelt liiga madal. Pigem lendab Micra kahjutult ja ohutult nagu herilaseks maskeerunud klaastiib.
Kolmas jõuallikas – üheliitrine vabalthingav bensiinimootor – jõuab valikusse oletatavalt tänavu ja automaatkäigukasti (mida eelistab siin segmendis hinnanguliselt kümnendik ostjaist) on oodata järgmisel aastal. Tänu hästi seatud vedrustusele on Micraga kokkuvõttes meeldiv sõita ning ta jättis Horvaatia rannikul ühe postkaardivaate juurest teiseni tiirutades kenasti tasakaalus mulje.
Väikeautodes tavalisse pingelisse sentimeetritemängu on Micra sekkunud terve tiimiga. Ergonoomikaosakonna töötajatelt võeti igaühelt 40 mõõtu, pandi kõik kirja ja asuti looma sõitjateruumi, kus tunneks end mugavalt ka osakonna pikim (200 cm) ja lühim (152 cm) töötaja. Esiistmed on tõesti mugavad ja ruumi jätkub. Tagaistmel jääb pearuumi pikimatele väheks, kuid 300 liitrit mahutav pakiruum vastab igati selle autoklassi nõudmistele. Värvide pealt pole sõitjateruumiski koonerdatud, materjalid on mõnusad ning üldmulje jääb reibas nagu pühapäev spordipoes.
Siiski, ühes asjas sõidab Micra kaugele ette ka paljudest «suurtest» ja süüdlast otsides tuleb vaadata Bose kontori poole. Helisüsteemile on väikeautos keeruline vajalikku avarust anda, sest kõlareid lihtsalt pole kuhugi panna! Bose on Micras appi võtnud luksuslahenduse, mida näiteks Panarey nime all (tõsi, märksa keerukamana) võib leida uuest Cadillac CT6st – ainulaadse Bose Personal süsteemi kõlarid paiknevad ka juhi peatoes. Kui sellest ei sünni ka kõrvulukustavat heliimet, siis neil, kes kavatsevad sõita linnaotstest pikemaid vahemaid, tasuks seda täiendavat väljaminekut kaaluda. Sest mis näeb välja nagu sõge herilane, võiks ju ka samaväärselt kõlada.
Nissan Micra
0.9 Turbo Petrol 5MT
Mootor: 898 cm3, R3, bensiin, turbo, 90 hj, 140 Nm
Sooritus: 0–100 km/h 12,1 s, 175 km/h
Jõuülekanne: 5-käiguline manuaalkäigukast, esivedu
Kulu: 4,4 l / 100 km, 99 g/km CO2
Mass: 1001 kg
Hind: pole veel teada