Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Hololei Tallinna-Helsingi tunnelist: leidkem mõistlikumaid projekte!

9
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Euroopa Komisjoni mobiilsuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei. | FOTO: Mihkel Maripuu

Eesti ja Soome on eurorahade eest käivitanud enam kui miljon eurot maksva eeluuringu raudteetunneli rajamiseks Tallinna ja Helsingi vahele, ent Euroopa Komisjoni transpordipeadirektoraadi juht Henrik Hololei seda hetkel mõistlikuks projektiks ei pea.

«Usun, et hetkel on mõistlikum rakendada piiratuid ressursse realistlike projektide arendamiseks ja elluviimiseks! Euroopa Komisjoni seisukohalt ei kuulu selline projekt kindlasti eelisarendavate projektide hulka!» ütles Henrik Hololei Postimehele.

Sama viitas Hololei rahvatarkusele «ära iial ütle iial» ja nimetas Tallinna ja Helsingi vahelist  tunnelit «kindlasti huvitavaks ideeks».

«Aga nagu kõikide huvitavate ideede puhul ei pruugi nad tingimata reaalsuseks saada. Kogemused Eurotunneliga näitavad, et sellised projektid on uskumatult komplekssed ning lähevad oluliselt kallimaks kui algselt on kavandatud,» märkis Hololei.

Tema hinnangul on Tallinna ja Helsingi vaheline liiklus täna piisavalt hästi toimivate laevaühendustega tagatud.

Katainen: idee on lummav

Hololeiga peaaegu vastupidiselt seisukohal on Soome endine peaminister ja Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Kataineni, kes ütles möödunud nädalal Brüsselis Eesti ajakirjanikele, et peab  tunnelit eriti oluliseks just Soome vaatevinklist, kuna see looks raudteeühenduse Soomest otse Lõuna-Euroopasse.

Kataineni sõnul loodab ta, et poliitilised otsused võetakse mõlemal pool lahte vastu väga kiiresti. «Investorid ja investeeringute planeerijad vajavad selles osas selgust,» ütles Katainen ja nimetas seda lummavaks ideeks.

«Samas tuleb muidugi tõdeda, et arvestada tuleb praeguste eelarvetingimustega ja finantside leidmine selle projekti teostumiseks võib osutuda väga suureks väljakutseks,» lisas ta.

Esimesed uuringud tehtud

Hetkel on täie hooga käimas tunneli rajamise tasuvusuuringud ning neid rahastab 1,3 miljoni euroga Interreg Kesk-Läänemere Programm. Kaheaastase FinEst Link projekti peapartner on Helsingi Uusimaa Liit ja ülejäänud partneriteks Helsingi linn, Soome transpordiagentuur, Tallinna linn, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Harju maavalitsus.

Tasuvusuuringus selgitatakse tunneli tehnilist ja majanduslikku teostatavust, majanduslikku tasuvust ja laiemat mõju. Esmaseid tulemusi on oodata juba käesoleval aastal. Alles tasuvusuuringu järel saab öelda, kas on põhjust alustada tunneli planeerimisega.

Hetkel on osaliselt läbi viidud seismoakustilised uuringud, mis näitavad, et kristalse aluskorra kivimitest (graniidist) merepõhi ulatub Soomest Eesti ranniku lähistel Naissaare ja Tallinna madalani välja. Paraku ei võimaldanud kasutatud meetod veel saada selget ülevaadet settekivimite ja setete lasuvusest Tallinna lahe madalaveelises osas ning sellele peaksid vastuse andma edasised rannikul, saartel ja madalikel tehtavad puurtööd.

Huvitatud ka Hyperloop

Möödunud nädalavahetusel Tallinnas peetud ärikonverentsil esinenud Hyperloop One asepresident Alan James kinnitas, et Eesti kuulub regiooni, kus ettevõte on huvitatud ülikiire transpordilahenduse arendamisest.

James’i sõnul nad juba mõtelavd Tallinna ja Helsingi ühendamisele Hyperloopi süsteemiga. Ta rõhutas, et kui avaldatakse kahe linna vahelise tunneli spetsifikatsioon, siis neile on oluline, et see oleks tehnoloogiliselt neutraalne, et sinna oleks võimalik pakkuda ka Hyperloop’i tehnoloogiat.

«Teame, et oleme suutelised ehitama selle tunneli odavamalt , pakkudes selle raha eest rohkem ja andma inimestele paremat elukvaliteeti,» kinnitas James.

Tema väitel moodustab Hyperloopi tunneli ehitamise kulu vaid 66 protsenti kiirraudtee tunneli kuludest, samas pakub Hyperloop kolm korda suuremat liikumiskiirust kui kiirraudtee.

«Saame kindlalt öelda, et kui hakkate ehitama tunnelit, siis suudame teile pakkuda väga konkurentsivõimelist alternatiivi,» lisas ta.

Hyperloop on ülikiire transpordisüsteem, kus vaakumtorus hõljuvatel kapslitel puudub hõõrdumine ja õhutakistus, mistõttu suudavad need arendada liikumiskiirust kuni 300 meetrit sekundis.

Tagasi üles