Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Satelliidipiltide uurimine näitas muistse Siiditee ootamatut tekkelugu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Heishui linn Hiina sise-Mongoolias on üks paremini säilinud kunagise Siiditee olulisematest sõlmpunktidest. Nüüd näitavad teadlased värskes uuringus, kuidas rändkarjakasvatajate rändeteedest üks inimajaloo olulisematest kaubandusvõrkudest sündis. | FOTO: Sipa Asia/Sipa Asia/Sipa USA

Orbiidilt tehtud fotode alusel kaardistatud karjakasvatajate rändeteede uurimine tõi kaasa läbimurde ajaloolise kaubandusvõrgustiku mõistmises.

Mägirajad Tjan-Šani mäestikus Kasahstanis (kõrgus ligi 3000 meetrit merepinnast), mida mööda muistsed rändeteed kulgesid. / Michael Frachetti

Siiditee on üks kuulsamaid kaubandusvõrgustikke inimkonna ajaloos. Samas on tema nimi eksitav – tegemist ei olnud ühe konkreetse Hiinat Vahemere idaosaga ühendava teerajaga, vaid pigem keeruka võrgustikuga, mida mööda liikusid siid, portselan ja vürtsid Vahemere äärde ning vill, vaibad ja sõjavarustus Hiinasse. Samamoodi ei olnud tegemist teega, mida keegi oleks ühest otsast teise läbinud – kaubad liikusid ise käest kätte koos lühikesi vahemaid liikuvate kaupmeestega.

Üle poole Euraasia ulatuv mägesid ja kõrbeid läbiv Siiditee oli üks suurimatest võrgustikest kogu inimkonna ajaloos, tuues endaga kaasa ka suuri ökoloogilisi ja majanduslikke muutusi.

Samas on väga vähe teada sellest, kuidas see võrgustik tekkis.

Ajakirjas Nature ilmunud värskes uuringus lähenes grupp teadlasi eesotsas St. Louisi Washingtoni Ülikooli arheoloogiaprofessori Michael Frachettiga probleemile sootuks uuest vaatenurgast. Kasutades satelliidipilte, lõid nad mahuka andmebaasi jälgitava piirkonna võimalikest rändkarjakasvatajate rändeteedest.

Tuleb välja, et rajad, mida mööda muistsed karjapidajad suviste ja talviste karjamaade vahel rändasid, sobituvad väga hästi teadaolevate omaaegsete kaubanduskeskuste asukohtadega. Järeldus –  rändkarjakasvatajate rändeteed pidid vormima ka Siiditee teket.

See ei ole esimene kord, kui seda seost on uuritud, kuid kõik varasemad katsed seost tõestada takerdusid metoodilise vea taha, kus eeldasid, et rändeteed pidid kulgema mööda kõige lühemaid teid, mitte aga karjakasvatajate loogika järgi kõige viljakamaid karjamaid sihtides.

Karjateed ühendumist ühtseks Siiditeeks võib näha ka teadlaste avaldatud animeeritud kaardilt. Kokku on siin kujutatud kümmet erinevat rändeteede ühildumise modelleeringut.

Uuring ilmus ajakirjas Nature.

Tagasi üles