Avastus: hulljulge valge kääbus tiirleb musta augu servale ohtlikult lähedal (5)

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstniku kujutis valgest kääbusest ja mustast august koosnevast X9 süsteemist.
Kunstniku kujutis valgest kääbusest ja mustast august koosnevast X9 süsteemist. Foto: NASA

Maailmaruumi avastamisel ei möödu päevagi ilma, et ilmuks jälle mõni uus kosmoseveidrus. Tänane on seotud ühe tähega, mis käib kosmilises mõttes väga õrnal jääl.

Tegemist on moodustisega, mille nimeks on X9. Teadlased on juba aastaid oletanud, et tegemist on kahest tähest koosneva kaksiksüsteemiga – võrdlemisi levinud nähtusega, kus kaks tähte tiirlevad ümber üksteise. Oletati, et üks tähtedest peab olema sarnane meie Päikesega, teine olema aga valge kääbuse tüüpi.

Nüüd on aga oletatav valge kääbus osutunud aga ei millekski vähemaks kui tähti neelavaks mustaks auguks, päikeselaadne täht aga valgeks kääbuseks.

Varem ei ole teadlased sellist väikesest tähest ja mustast august koosnevat süsteemi avastanud. Nagu avastusest endast ei oleks veel küll, näitavad esialgsed hinnangud, et täht tiirleb ümber musta augu nii kiiresti, et teeb ühe ringi ära 28 minutiga, mistõttu on tegemist ka üksteisele ühes süsteemis kõige lähemala suva tähe ja musta auguga. Nendevaheline distants on teadlaste hinnangul vaid 2,5 korda suurem kui Maa ja Kuu oma.

Stabiilne ja tõenäoselt mitte ainus

«Oletame, et nad on niimoodi tiirelnud miljoneid või isegi miljardeid aastaid,» ütles uuringut juhtinud Alberta Ülikooli ja Michigani Ülikooli teadur Arash Bahramian. «Meie hinnangul on süsteem stabiilne ja jääb stabiilseks tõenäoselt veel vähemalt miljoniks aastaks.»

Stabiilsusest hoolimata näib, et must auk ei ole siiski süütukene ja kuigi ta ei näi plaanivat oma kaaslast niipea täielikult alla neelata, imeb ta teiselt endale siiski pidevalt tähe gaasi ja tolmu.

Hiiglaslik kerasparv.
Hiiglaslik kerasparv. Foto: ESO/INAF-VST/OmegaCAM. A. Grado/INAF-Capodimonte

Kogu süsteem asub omapärases 47 Tucanae nimelises vanas tähtede kerasparves ning hetkel näitavad pea kõik leitud tõendid, et sellised parved peaksid olema musti auke täis. Iga musta augu ümber võib aga leiduda ka sarnaseid täht-kaaslasi.

Teoreetiliselt peaks selliseid kaugeid süsteeme olema võimalik uurida, kasutades selleks hiljuti kinnitatud gravitatsioonilaineid, millesse suure massiga mustad augud oma jälje jätavad.

Uuring ilmus ajakirjas Monthly Notices of the Royal Astronomical Society.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles