Vaikse Ookeani lõunaosas on aegamööda vormumas üks evolutsiooni musternäidiseid, vahendab New Scientist.
Hetk evolutsioonis: need kalad on just praegu kohastumas eluks maismaal (3)
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
17. märts 2017, 10:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loodusloost on teada, et kalad väljusid merevee kaitsvast rüpest ja asusid maismaad vallutaa ligi 400 miljonit aastat tagasi. Eksivad need, kes arvavad, et maismaa asustamine oli üks selgepiiriline protsess, mis on tänaseks möödas.
Üritades kindlaks teha, kuidas ja miks kalad ikkagi maismaale elama kolisid, tegi üks Austraalia New South Walesi Ülikooli teadusgrupp hiljuti ootamatu avastuse, mis näitab, et sama protsess käib edasi ka tänapäeval. Nimelt võtsid nad vaatluse alla Cooki saarte rannikuvees elavad limakalalised.
Nende kalade puhul on juba mõni aeg tagasi täheldatud veidrat käitumist – ookeanimõõna ajal, kui vesi on taandunud, tegutsevad nad vee alt välja tulnud kivide vahele tekkinud lompides nagu paljud teisedki veeloomad. Kui veetase aga taas tõuseb, põgenevad nad selle eest hoopis maismaale ja peidavad end seniks, kuni tõus lõppeb, kivide vahel.
Teadlased tegid kindlaks, et sellise käitumise taga on tõenäoselt elementaarne kaitsekäitumine – maa peal on limakalalistel lihtsalt palju vähem looduslikke vaenlasi. Et teha kindlaks, mis juhtuks, kui nad tõusu ajaks merre jääksid, valmistasid teadlased plastiliinist hulga limakalalisi imiteerivaid mudeleid ja jätsid need tõusu ajaks vette hõljuma. Kui vesi uuesti taandus, olid need kaetud hambajälgedega, mitmetest olid isegi tükid välja hammustatud.
Kuigi kiskjaid leidub ka maa peal, ei ole sealne kisklusoht teadlaste hinnangul kolmandikkugi vees kogetavast.
Lisaks on maa peal kivides leiduvad veelombid neile heaks ja ohutuks kudemise kohaks, kividele kasvanud vetikad aga toiduallikas. Paljude piirkonnas elavate limakalaliste puhul on praeguseks teada juba ka konkreetseid kohastumusi uueks eluviisiks – kuigi hingamine käib jätkuvalt lõpustega, on nende sabauimed arenenud tugevamateks, mis aitab neil kivilt kivile hüpata.
Uuring ilmus ajakirjas The American Naturalist.
Kui levinud selline maale kolimise viis olla võib, võib lugeda New Scientisti originaalloost.