Tehisintellekti uurija: mida on ühist WC-potil ja küborgpõrnikal ning miks inimesed joonistada ja arvutid näha ei oska?

Riin Aljas
, teadustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Laan
Andres Laan Foto: Tairo Lutter

Neuroteadlane Andres Laan kirjutab oma uues, tehisintellekti avavas raamatus «Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest», et inimesed on loomade ja leiutistega palju sarnasemad, kui arvata võiks.

Hiljuti tegi arvuti inimesele juba teist korda pokkeris ära ning sellest kuulutasid kogu maailma ajalehtede pealkirjad. On see üldse oluline saavutus?

Nii ja naa. See on kindlasti muljetavaldav tehniline saavutus, aga samasuguseid leidub ka teiste mängude ajaloost. 1994. aastal oli esimene kord, kui tehislik närvivõrk võitis inimesest maailmameistrit triktraki lauamängus, ning pärast seda on arvuti sama suutnud males ja Go-mängus. Nüüd on meil juba algoritmid, mis suudavad inimesest paremini videomänge mängima õppida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles