Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Palo Eesti ettevõtlusedust Euroopas: oleme teinud kõvasti tööd, aga saab veel paremini

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Urve Palo. | FOTO: PP

Maailma majandusfoorumi värske aruande kohaselt on Eesti kõige ettevõtlikum riik Euroopas ning ettevõtlusminister Urve Palo hinnangul on selle nimel tublisti tööd tehtud.

«Oleme teinud kõvasti tööd selle nimel, et Eestis oleks ettevõtlusega lihtne alustada ja et kasvavad ettevõtted saaksid igakülgseid teenuseid – olgu selleks siis ettevõtte registreerimise kiirus või arvukad toetused ja nõustamisteenused,» kommenteeris Urve Palo uuringu tulemusi Postimehele.

Idufirmade juures on Palo sõnul oluline, et Eestis on tekkinud toimiv kogukond, kus edukate ettevõtete kogemus kandub üle uutesse projektidesse – kas läbi selle, et töötaja asutab uue ettevõtte või hakkab investoriks või mentoriks teistele. See kõik aitab kaasa kõrgele tulemusele uuringus viidatud nn TEA osas («total early-stage entrepreneurial activity» ehk eesti keeles kogu varase faasi ettevõtlus).

«Viimase aja muudatustega soovime teha ärikeskkonda alustavatele ettevõtetele ja idufirmadele veelgi sobivamaks, võimaldades näiteks start-up-viisaga tuua Eestisse vajalikke välisspetsialiste. Lisaks otsime lahendusi, kuidas alustavad ja kiiresti kasvavad ettevõtted saaksid töötajaid paremini motiveerida osalusoptsioonide kaudu,» lisas minister.

Ta tõi veel näitena käibemaksukohuslasena registreerimise piirmäära tõstmise 16 000 eurolt 40 000 euroni ning 2018. aasta algusest käivituva ettevõtluskonto süsteemi, mis on täielikult aruandlusevaba ning soodne ettevõtlusvorm väikeettevõtjatele.

«Samas aga tuleb arvestada meie maksusüsteemi eripäraga, mis loob võimaluse pakkuda töösuhet läbi ettevõtte, säästes sotsiaalmaksu arvelt, mis omakorda võimendab ebavõrdsust ühiskonnas ja moonutab ettevõtlusstatistikat,» märkis Palo.

Uuring näitab kätte ka koha, kus Eesti saab positsiooni veel parandada: nn EEA («entrepreneurial employee activity» ehk eesti keeles töötajate ettevõtlusaktiivsus), mis on küll samuti üle ELi keskmise – 28 riigi seas 11.

EEA juhtriikides Rootsis ja Taanis on palju levinud ettevõtte-sisene koostööl tuginev innovatsioon, kus ettevõtlikule töötajale antakse juhtroll tööandja jaoks täiesti uute toodete või teenuste välja arendamisel ideest teostuseni.

«Ettevõtteid, kus selline struktuur ja vastutusjaotus on võimalik, on Eestis veel vähe. Kuid läbi innovatsiooni toetavate tegevuste anname vast ka selle mudeli kasvule hoogu juurde,» ütles Palo.

Majandusfoorumi raporti koostamisel jälgiti muu hulgas töötajate aktiivsust uute ideede välja töötamisel ja rakendamisel ettevõtetes – ja jõuti järeldusele, et Euroopas eelistatakse uusi ettevõtmisi ja projekte alustada oma töökohas ettevõtte sees, mitte luues selleks eraldi äri.

Aruanne võrdleb ettevõtlusaktiivsust ettevõtete sees ja start-up-ettevõtte loomist. Kui vaadata vaid start-up-ettevõtete kasvu, siis ei lähe Euroopal teiste mõjukamate piirkondade ja riikidega võrreldes väga hästi. Kui sellele lisada aga töötajate aktiivsus oma ettevõtete sees, siis jääb Euroopa maha vaid USAst, Kanadast ja Austraaliast.

Euroopas omakorda on aga uhkel esikohal Eesti. Meil on väga kõrge start-up-aktiivsus ning üle keskmise ka töötajate ettevõtlikkus oma töökohal. «Ligi 80 protsenti siin alustatud ettevõtetest on tulemusele orienteeritud ning Eestit tuuakse sageli eeskujuks ettevõtlikkusele orienteeritud poliitikaga,» seisab raportis.

Raport märgib, et Eesti majandus on küll väikesemahuline – SKT ühe inimese kohta on vaid 13 400 eurot, kuid pärast majandusseisakut (15-protsendiline SKP kokkukuivamine aastal 2009) on siin toimunud majanduse stabiilne taastumine. Põhiliseks tõukejõuks on seejuures olnud institutsioonide ja tööturu efektiivsus ning piduriks vähene innovatiivsus.

«Eesti edu ettevõtlikkuse osas ei ole juhus,» tõdeb raport. 1990. aastate algul algatas valitsus sihikindlalt reforme, mis lõhkusid senise riigiettevõtete süsteemi, ning asus seejärel digiteerima riigiteenuseid. Raport toob ka esile e-residentsuse programmi, mis võimaldab igaühel alustada rahvusvahelist virtuaalset äri.

Majandusfaktorite kõrval rõhutatakse aga ka teisi ettevõtlikkust soosivaid asjaolusid. Näiteks pikaaegset eneseusust ja püsivusest kantud ajalugu ja kultuuri, mis on omakorda tingitud suure ja pahatihti vaenuliku naabri varjus olemisest.

Vähetähtis ei ole jätkuvalt ka Skype'i mõju, mis inspireerib kogu praegust Eesti ettevõtjate põlvkonda.

Ja veel üks väga oluline faktor. «Eesti on väga väike riik, mis tähendab, et ambitsioonikad ettevõtjad peavad kohe alguses mõtlema globaalselt». Meie väiksus on meie eelis.

Tagasi üles