Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Liikluspolitsei saab kummalise õiguse: kontrollida pika patsiga poiste kainust

14
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Starshipi pakiveorobot toimetab Tallinnas toidu restoranist kliendi koju | FOTO: Eero Vabamägi

Riigikogu on asunud seadustama pakiveorobotite liiklemist Eesti tänavatel ning sellega seoses lisandub liikluspolitseile muu hulgas õigus kontrollida vajadusel ka nende kainust, kes vastutavad arvutiekraani taga istudes robotite töö sujumise eest.

Robotid teevad otsuseid liiklemisel küll inimestest sõltumatult, kuid möödunud nädalal riigikogu enda algatatud eelnõu kohaselt peab robotliikuri füüsilisest isikust vastutav kasutaja nimelt vähemalt 18-aastane Eesti elanik, kaine ja vajalike oskustega.

«Kuna enamjaolt robotliikuril aga otsest juhti ju ei ole, on robotliikuri puhul määratud ka kasutaja vastutus. Seega enamjaolt kohaldub siiski just see ning juhi vastutusest räägime vaid nendel hetkedel, kui inimene reaalselt robotit juhib ja mida ta õnnetuse toimumise hetkel siis tegi,» selgitas 8. märtsil eelnõu üle andnud Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Erki Savisaar Postimehele.

Selle teadasaamise hõlbustamiseks on eelnõus punkt, et robotliikuri kasutaja peab salvestama ja säilitama robotliikuri liikumise ja toimimisega seonduva andmestiku: kuupäev, kasutamise algus- ja lõppkellaaeg, asukoha andmed, liiklemisparameetrid, juhi sekkumise andmed, häired jms. Kõik need andmed tuleb politseile vajadusel välja anda.

«Juhi joobeastet on kohe muidugi keerulisem kontrollida kui autoroolist tabatud inimesel, kuid põhimõtteliselt pole see operatiivse tegutsemise korral võimatu,» arvas Savisaar.

Sarnaselt pakiveorobotitega ilmuvad juba juulis Tallinna tänavatele iseliikuvad bussid. Tõsi, neil on igaks juhuks reisisaatja bussis kogu aeg olemas, kes vajadusel punast nuppu vajutab ja bussi seiskab. Ka see inimene peab olema muidugi kaine, kuigi rutiinseid liiklemisotsuseid võtab vastu buss ise.

Lisaks tekib politseil seoses robotite ja isejuhtivate masinatega tänavapilti ilmumisega ka mitmeid teisi õigusi.

«Järelevalvest rääkides tuleb kõigepealt rõhutada, et politseil on õigus robotliikur peatada ja sellest tulenev oht kohe neutraliseerida,» ütles Savisaar.

Liikuril peavad olema identifitseerimisnumber ja kontaktandmed, et saaks robotliikuri kasutaja tuvastada. Kui see kohe ei õnnestu, tuleb politseil algatada sarnane uurimine, nagu siis, kui liiklusõnnetuse põhjustanud autojuht avariikohalt jalga laseb. Igal juhul tuleb aga politseil igasugune robotliikuri rikkumine tuvastada ja uurida välja, kes on kasutaja ja milline oli juhi vastutus.

Samuti peab robotliikuri kasutaja olema Eestis alalist elukohta omav füüsiline või Eestis registreeritud juriidiline isik.

«Seega ei saa peituda jutu taha, et robotliikuri kasutaja on nt Šveitsi mägedes. Kuigi järelevalve juhi tegevuse üle on keerulisem, siis maandavad võimalikke riske roboti liikumiskiirus, selle väike mass, kasutaja kohustused ja vastutus ning seegi, et liikumisandmed tuleb säilitada ja politseile välja anda,» lisas Erki Saviaar.

Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, majandusministeeriumi ja tehnikaülikooli koostöös valminud eelnõu kohaselt on robotliikur kuni 6 km/h kiirusega põhiliselt kõnniteel liikuv ja vähemalt osaliselt automaatselt liikuv sõiduk, mis kasutab ümbritseva keskkonna kohta teabe saamiseks andureid, kaameraid või muid seadmeid.

Tema kõrgus ei ohi ületada ühte meetrit, pikkus 1,2 meetrit, laius 80 sentimeetrit ja mass 50 kilogrammi.

Ees ja külgedel peab sellisel robotil olema valge ja taga punane helkur, pimeda ajal peab ees põlema valge ja taga punane tuli. Lisaks peab robotil olema 0,9–1,5 meetri kõrgusel paiknev kollane vilkuv tuli või tulede kombinatsioon, mis on nähtav kõigist suundadest.

Need liikurid tohivad liikuda jalgteedel ning jalg- ja jalgrattateedel sarnase reeglite kohaselt, mis on kehtestatud jalakäijatele. Kui läheb aga sõidutee ületamiseks reguleerimata ülekäigurajal, siis kehtivad liikureile jalgrattureile kehtestatud reeglid: autojuhid ei pea ülekäiguradadel neil teed andma – välja arvatud juhul, kui auto on vahetult enne sellele teele pööranud.

Pakiveorobotid on juba seadustanud mitu USA osariiki.

Tagasi üles