Kliima vormib meie nina

Riin Aljas
, teadustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks testküsimusi insuldikahtluse puhul on see, kas inimene naeratada saab.
Üks testküsimusi insuldikahtluse puhul on see, kas inimene naeratada saab. Foto: SCANPIX

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.

Nii vahendas ERR-i teadusportaal ajakirjas PLOS Genetics ilmunud uuringut, kus mõõdeti 450 inimese ninu, kelle esivanemad pärinesid Lääne-Aafrikast, Ida-Aasiast, Lõuna-Aasiast või Põhja-Euroopast.

Ilmnes, et ninakuju ja temperatuuri ning õhu absoluutniiskuse vahel on seos. Nii esineb niisketes ja soojades tingimustes rohkem laiu ninu, samas kui kuivas ning külmas kliimas kohtab rohkem väikseid ninasid.

Loe põhjalikumalt Novaatorist

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles