Fotod enne ja pärast: Rosetta püüdis esmakordselt pilti komeedi maalihke

Riin Aljas
, teadustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kujutis sondi maandumisest 67P/Churyumov-Gerasimenko komeedile
Kujutis sondi maandumisest 67P/Churyumov-Gerasimenko komeedile Foto: ESA/Rosetta

Euroopa Kosmoseagentuuri kosmosesond Rosetta kinnipüüdud pildid paljastavad, kuidas 67P/Tšurjumov–Gerassimenko komeedil 100 meetrine kalju kokku varises.

See on esimene kord, kui midagi sellist jäädvustatakse. Komeedi pinnal pikenenud pragude, varisenud kaljude ja veerenud rahnude alase uurimuse tulemused, avaldasid ajakirjad Science ja Nature Astronomy

Muutused 2015. ja 2016. aasta vahel
Muutused 2015. ja 2016. aasta vahel Foto: ESA/Rosetta

Nähtuse põhjus peitub komeedi kauguses Päikesest. Nimelt muutub komeedi geoloogiline aktiivsus tugevamaks siis, kui komeet asub orbiidi Päikese-poolses otsas. Rosetta jäädvustatud pildid näitavadki, et 2015. aasta augustis Päikesele lähedale jõudes pikenes komeedil olev praegu 30 meetri võrra ning komeedi küljest murdus umbes 30 meetri suurune ja rohkem kui 100 000 tonni kaaluv kivimass.

Foto: ESA/Rosetta
Foto: ESA/Rosetta
Foto: ESA/Rosetta

Loe Rosetta missiooni lõpust Postimehe lugudest:

Rosetta on maandunud. Mis oli tema panus kosmoseavastusse?

Ajalooline Rosetta kosmosemissioon saadab oma viimase signaali

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles