Rahapesuskandaal riigikogu ei heidutanud: välismaalastel peagi Eestis lihtsam äri ajada

Aivar Pau
, tehnikaportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TALLINN, 30.08.2016
Presidendi valimised 2016. II voor. Pildil Riigikogu saal
FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMEES
TALLINN, 30.08.2016 Presidendi valimised 2016. II voor. Pildil Riigikogu saal FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMEES Foto: Sander Ilvest / Postimees

Sel nädalal pahvatanud rahapesuskandaal ning kõikuma löönud pankade ja järelevalveorganite maine ei kõigutanud mingilgi määral riigikogul läbida teine lugemine seadusemuudatusel, mille eesmärgiks on võimaldada välismaalastel Eestisse kohale tulemata siin firmasid luua, neile pangakontosid luua ja nii üleilmset äri ajada.

Võimalikud riskid ja rahapesuhirus pankade soovimatus Eestiga mitte kuidagi seotud e-residentidele ja teistele mitteresidentidele kontosid avada ei tulnud pobleemina riigikogu tänasel istungil isegi arutlusele.

Ainsana võttis sel teemal sõna sotsiaaldemokraat Tanel Talve, kes märkis, et Eesti e-residentsuse osas  on tõesti probleem selles, et Eestis tegutsevad pangad ei soovi Eestis registreeritud e-residentide poolt loodud OÜ-dele pangakontosid avada.

«Võib-olla on ka siin võimalus äriseadustikku veelgi kohandada. Samas ma kutsun ka üles vaatama e-Eesti teemat tervikuna, e-residentsus on ainult üks osa kõigest sellest suurest pildist,» sõnas Talve. «Ma pean siin silmas näiteks e-valimisi, on väga tähtis, et me muudaksime selle süsteemi veelgi turvalisemaks, veelgi usaldusväärsemaks ja läheks kindlasti edasi e-valimiste teemaga, mitte ei teeks ise veel lisatakistusi, et see asi ei areneks.»

Äriseadustiku muutmise eelnõu peab jõustumiseks läbime veel kolmanda lugemise.

Nordea Eesti rahapesu tõkestamise koordinaator Toomas Tuuling on Postimehele selgitanud, et välisriigi juriidiliste isikute puhul peab konto avamiseks olema ette näidata äritegevus Eestis või peab ettevõtte omanik olema Eesti kodanik või resident.

«Välismaalase omanduses oleva ettevõtte puhul määrab Eestiga seose tugevuse see, kas ettevõttel ka Eestis partnereid, töötajaid või äriruume, kas see maksab makse, müüb siin teenuseid ja tooteid. Ehk meie eesmärk on tuvastada, miks on isikule Eestis tegutsevas pangas kontot vaja. Kui konto avamise vajadus on selge ja vastuvõetav, siis konto avatakse,» ütles Tuuling.

Seega, ettevõtteid, mille omanik on välismaalane ja mida ei seo Eestiga mitte midagi muud peale selle, et ettevõte on asutatud Eestis ja tal on Eesti aadress, on siinsetel pankadel keeruline tundma õppida ja nende tegevust hinnata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles