Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Postimees Riias: lõunanaabrite startup-maailm plahvatas

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
  • Lõunanaabrite ambitsioon on saada Baltimaade startup-mekaks
  • Möödunud aastal kaasasid Läti idufirmad 44,1 miljonit eurot
Daniels Pavluts | FOTO: labsoflatvia.com

Viimase aasta jooksul idufirmade maailmas tohutuid edusamme teinud Läti ütleb üha julgemalt välja oma ambitsiooni saada esmalt Baltimaade ja edasi juba ka Põhjamaade startup-mekaks.

Lätlaste jutul on tõsi taga – aasta 2016 oli Läti idufirmade maailma jaoks mitmeski mõttes pöördeline ja ökosüsteem lõi tõsiselt kihama.

«Rahulik areng oli küll toimunud juba viimased viis aastat, kuid eelmisel aastal toimus tõeline plahvatus. Uued üritused, konverentsid, investeeringute suur kasv. Ka avalik sektor on üles ärkamas ja pannud oma õla alla nii ainukordse startup-seaduse kui investeerimis raha abil,» ütles usutluses Postimehele Läti startup asotsiatsiooni Startin.LV üks juhte ning endine riigi majandusminister Daniels Pavluts.

Kohtun Pavlutsiga ühel vihmasel päeval Riia südalinnas. Ilm on masendav, inimesed proovivad vanalinna tänavaid läbida ilmselgelt liiga kitsastest räästaalustest varju otsides. Kui siin mõnusas kohvikus istet võtame, oleme justkui pääsenud - siin on soe, kuiv ja mehe silmas säravad Läti edusammudest rääkides üle kohvikulaua vastu.

«Teil läheb hästi, me tõesti tunnustame teid. Transferwise, CrabCad – suurepärased idufirmad. Kuid pange tähele – asjad juhtuvad ka teistes Baltimaades. Vägevad ettevõtted on kasvamas ja mitmed neist ka teiega koostöös. Me ei pea enam alt üles vaatama Nokiatele, Skype’idele või kellele iganes - meil on nüüd oma üdini Läti päriolu tehnoloogiaettevõte Mikrotikls, mille väärtus on tõenäoliselt juba miljardi dollarit,» tõi Pavluts näite.

Lätlaste selg on tõesti sirgeks löönud: rind ees, õlad all, vaade otse ja jalad põhjas. Möödunud aastal kaasasid Läti idufirmad näiteks juba 44,1 miljonit eurot. See on küll poole vähem võrreldes Eestiga, kuid aastane kasv on ligi 13 miljonit, sellesse pole kaasatud idufirma staatusest välja kasvanud ettevõtteid ning sellele eelnes ka mitu suurt exitit ehk idufirmade edukat müüki.

«Huvitav on see, et investorite ring on mitmekesistumas. Näeme uusi investeeringuid Saksamaalt, ärkamas on London, meid on sarnaselt Eestiga üles leinud üleilmsed investeerimisfondid,» kirjeldas Pavluts.

Meie enda president Toomas Hendrik Ilves sai mullu novembris lätlaste Digital Freedom Festivalil digitaalse vabaduse auhinna.

Kuid lisaks investeerimisrahadele, enam-vähem sama edukatele idufirmadele ning isegi samas seisus Uberi legaliseerimiskatsetele parlamendis, on lätlastel mõndagi veel. Mõndagi olulist, mida meil ei ole.

Kõige olulisemaks võiks selles reas olla vast projekt, mis aitab lõunanaabritel üle saada tohutust probleemist, mis meidki kummitab – ülikoolide keldrites loodavad imelised teadussaavutused ei saa kuidagi kokku ärimeestega, kes neid rahaks suudaks muuta. Saame vaid tuua ju mõne eduka teaduspõhise idufirma – Skeletoni näiteks.

Riias on selliseks ülikoole, rahvusvahelisi investoreid, õpetlasi, ärimehi, tehnoloogiaettevõtteid ühendavaks võtmeasutuseks Commercialization Reactor ja ainsaks eesmärgiks sel viiagi kokku teadussaavutused ja ärivaim.  Nii ei maksa imestada, et just sellisest reaktorist on välja kasvanud näteks edukas iduettevõte, mis tegeleb poolakate rahastamisel innovatsiooniga õlitööstuses – valdkonnas, millel lõunanaabril otseselt midagi pistmist pole.

Teiseks oluliseks erinevuseks muidugi Lätile juba tunnustust toonud eriline startup-seadus. Maailma esimene seadusandlik akt, mis defineerib iduettevõtte ja annab omakorda neile maksueelise. Startup-seaduse mõte oli tegelikult lõhkuda pudelikael, kus alustavatel ettevõtetel oli raske ligi pääseda nn targale investeerimisrahale. Nüüd ongi loodud maksusoodustus kvalifitseeritud idufirmadele – neile, ke on saanud investeeringu kvalifitseeritud investoritelt.

Tallinn ja Riia – konkurendid või sõbrad?

Kuid mida ikkagi peab Läti silmas oma selgete soovidega saada regiooni peamiseks investorrahade tõmbekeskuseks, innovatsiooniürituste korraldajaks? Kas Riia, Vilnius ja Tallinn on konkurendid, küsin Pavlutsilt.

«Jah ja ei. Kui me räägime rahvusvahelisest heitlusest tehnoloogiatalentide pärast, siis jah. Kui me räägime rahvusvaheliste idufirmade käivitamisest siin, siis jah,» tõdeb eksminister ja märgib, et näiteks startup-viisad antid kõigis kolmes riigis käiku peaaegu samal ajal.

Mis puutub aga globaalsesse tarka kapitali, siis selle ligimeelitamisel võiksid kõik kolm riiki teha Pavlutsi hinnangul pigem koostööd. Nii väikeseid riike üleilmses vaatevinklis ta arvates lihtsalt ei eksisteeri – ei paku mingisugust konkurentsi. «Tegutsegem regioonina,» kõlas ta sõnum.

Ja just regioonina käitumise osas on lätlased ohjad enda kätte võtnud. Riga Venture Summit on üks sellistest näidetest, mille eesmärgiks on viia kokku Baltimaade äriliidrid, poliitikud ja idufirmade asutajad tunnustatud rahvusvaheliste ekspetidega.

«Me tahame ehitada Balti platvormi, tahame luua ühiseid fonde - soovime, et ka valitsused asuksid rohkem omavahel läbi rääkima, » sõnas Palvluts.

Ees ootavad Põhjamaad

Veelgi selgemalt ütleb riigi eesmärgid välja Riia linnavolikogu esimees Nils Ušakovs. «Riia jaoks on täiesti loogiline ambitsioon saada algselt Baltimaade ja seejärel ka Põhjamaade tehnoloogiavaldkonna idufirmade keskuseks. Kõik indikaatorid näitavad, et oleme valmis seda saavutama!» ütles ta sihtasutuse Start.lv väljaande värskeimas numbris.

Indikaatorite all peab ta silmas näiteks seda, et Riia on end tõestanud majanduslikult aktiivse linnana – siin tegutseb 50 protsenti riigi aktiivsest ettevõtlusest. Lisaks on see maailma üks kõrgemini haritud tööjõuga linnu – 41,3 protsenti aktiivsest elanikkonnast on kõrgharidusega. Siin toimuvad rahvusvahelised IT-suurüritused, nagu Digital Freedom Festival, TechChill, Riga Venture Summit ja palju teisi.

Kommentaar

Martin Goroško, Startup Inkubaatori (Tallinn) juht: võidab see, kuhu voolab investorite raha

Startup maastiku elujõulisust ja aktiivsust saab kõige lihtsamine arvutada läbi kaasatud kapitali ning selge on see, et seda ei ole Baltikumis ning see voolab mujalt sisse. Milline riik selle kätte saab, see võidab.

Rohkem raha startup-ettevõtetes võrdub rohkem globaalseid katsetusi ja potentsiaalseid edulugusid. Täna on Baltikumis tervikuna investeeringuid vähe ning 100 miljonit või 47 miljonit ei omagi väga tähtsust. Supp on ikka lahja. Oluline on aga muutus ise.

Kui investeeringuid tehakse järjest rohkem, siis tähendab see automaatselt seda, et regiooni ökosüsteem (ettevõtjad, ülikoolid, riik, omavalitsused, kiirendid, inkubaatorid, investorid) teeb midagi õigesti. Hinnates Läti kasvu (+13MEUR) ja kõrvutades seda Eesti omaga (+10MEUR) on selge, et mõlemad ökosüsteemid kasvavad üsna sarnases tempos ning järelikult teeme mõlemad midagi õigesti.

Mis puudutab koostööd, siis on see minu hinnangul oluline järgmises kolmes lõigus: a) startup ettevõtteid toetavate tugistruktuuride töö; b) regiooni müük ja turundus; c) riiklike strateegiate ühildamine.

Baltikumi ökosüsteem ei ole nii suur, et siin oleks ruumi mitmele StartupWiseGuys-ile või BuildIT-ile. Mõistlik oleks tekitada üle Baltikumi tugevad inkubaatorid, kiirendid, mis on suunatud erinevatele majandusharudele.

Tugiprogrammi üleval pidamine on iseenesest kallis ning kui Baltikumis on näiteks mitu erenevat kiirendiprogrammi riistava arendavatele ettevõtetele, oleks see raiskamine. Väga tore initsiatiiv on ka äriinglite võrgustik, mis on oma haru avanud ka Lätis ning nad käivad Eesti inglitega päris tihedalt läbi. Turundus ja väljapoole müük on samuti tähtis.

Seda teeme me pigem läbi rahvusvaheliste startup konverentside ning kava on päris ilusti paigas ning info liigub. Riiklikul tasemel on minu arvates oluline, et ei tekkiks ebamõistlikku konkurentsi, a la kes suudab maksud kõige madalamaks keerata.

Pigem peaks rõhku asetama sellele, et siin regioonis oleks lihtne alustada, saaks bürokraatiavabalt asju ajada, inimesi sisse tuua, maksukeskkond oleks usaldusväärne ja stabiilne. Nutikad lahendused nagu eResidentsus, uus automaatne deklaratsioon jne on riiklikult pigem väärtuslikumad kui maksumuudatus.

Samas, alati on parem näiteks tennist mängida endast tugevama partneriga. Tihe konkurents regioonis on hea ja ajab mugavustsoonist välja. Võib-olla ongi parem kui meie ettevõtted hakkavad ükshetk hoopis Lätti kolima, sest seal on läbimõeldum maksusüsteem ning investorid vaatavad meelsamini Läti startuppe, sest neid on seal kordades rohkem. See sunniks meid pingutama ning oma tegevused uuesti läbi mõtlema.

TOP 10 – investeeringud Läti iduettevõtetesse:

  1. BitFury 111,314,030
  2. CreamFinance 27,200,000
  3. AirDog 6,414,580
  4. Infogr.am 2,810,000
  5. Clusterpoint 2,810,000
  6. Edurio 2,140,000
  7. Mintos 2,000,000
  8. Ya Klass / Uzdevumi.lv 1,969,500
  9. Blue Bridge Technologies 1,700,000
  10. Sonarworks 1,500,000
Tagasi üles