Teadlased valmistuvad maailma esimeseks nanoautode võiduajamiseks (1)

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nanoauto.
Nanoauto. Foto: Johan Jarnestad/Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia

Mööda pisikest kullast võidusõidurada hakkavad võidu sõitma molekuli suurused nanoautod, vahendas Science.

Nanoautod on osa uuest nanotehnoloogia valdkonnast – molekulaarsete masinate arendamisest, mille silmapaistvamad esindajad said möödunud aastal oma töö eest koguni Nobeli keemiapreemia osaliseks.

Molekulaarsed masinad on kõige pisemad masinad, mida me ette kujutada suudame, kuid kõige lihtsamate liigutuste mõttes on tegemist siiski tavaliste masinatega. Näiteks on tänaseks leiutatud molekulaarne lift, on olemas molekulaarsed rootorid ja antibiootikume sisse/välja lülitavad molekulaarsed lülitid.

Masina kokkupanemiseks tuleb kõigepealt ehitada vajalikud koostisosad. Tänavused nobelistid järgisidki oma avastustega selle molekulaarse «masinaehituse» eri etappe.

Tuleval nädalal toimuv võiduajamine on esimene omalaadne maailmas, kus joonele pannakse kuue meeskonna nanoautod – masinad, mis suudavad mitte vaid liigutada, aga ka ruumis liikuda. 36 tunni jooksul peavad molekulimasinad läbima jooksuraja pikkusega 100 nanomeetrit – ligikaudu tuhandik inimese juuksekarva läbimõõdust. Sõidu hõlbustamiseks toimub võiduajamine vaakumis ja absoluutnulli lähedasel temperatuuril.

Mõistagi on nanoautod nii pisikesed, et neil ei ole mootoreid, veermikke ega rattaid. Selle asemel lükkavad neid kullast pinnal edasi spetsiaalse elektronmikroskoobi välja kiiratavad elektronid. Üks osake lükkab kogu molekuli edasi 0,3 nanomeetri jagu, mis on maailma nanotehnoloogias praegu tippsaavutus.

Võiduajamine ise tuleb omaette vaatamisväärsus – pärast iga molekulide tehtud liigutust analüüsivad teadlased toimunud muutusi ja postitavad need võistluse veebilehele.

Praegu on nanomasinad veel väga kiiresti arenev, kuid konkreetse rakendusega teadusala. Ometigi tõi ka Nobeli komitee välja, et tegemist on nii kardinaalselt uudse valdkonnaga, millest võib oodata täiesti uusi lahendusi, mida me praegu ette kujutadagi ei oska.

Võiduajamine leiab aset 28. aprillil, mil ka Postimees sellest ülekande teeb.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles