Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Aserbaidžaan hädas Eestist tehtavate illegaalsete kõnedega

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Aserbaidžaani saatkonna vahendusel Eestile saadetud kiri | FOTO: Kuvatõmmis

Kaugel Kaukaasias asuv suurriik Aserbaidžaan on tõsiselt hädas Eestist tulevate rahvusvaheliste kõnedega, mille tasu muudetakse interneti abil olematuks ja mis jätavad seega sealsed operaatorid rahata.

«Meie rahvusvaheliste kõnede liikluse analüüs näitab, et märkimisväärne osa Eestist tehtavaid kõnesid suunatakse Aserbaidžaani illegaalsete SIM-boksi kanalite kaudu, mis ühelt poolt halvendab nende kvaliteeti ja teisalt põhjustab suurt kahju Aserbaidžaani riigile ja telekomioperaatoritele,»  seisab kahe nädala eest riikliku tehnoloogia ja kommunikatsiooniministeeriumi saadetud palves Eesti ametivõimudele.

Selliste pettuste vältimiseks edastas Aserbaidžaan kõigile Eesti telekomiettevõtetele nimekirja transiidioperaatoritest, kelle vahendusel tuleks kõnesid sellesse riiki teha.

Eesti tehnilise järelevalve ameti (TJA) side- ja meediateenuste osakonna juhataja Oliver Gailan selgitas, et see nähtus tekib mõnikord riikidega, kus sideoperaatorid hoiavad oma võrkudes siseneva rahvusvahelise kõne hinda kõrgel. Ehk teisisõnu öeldes, Aserbaidžaani operaatorid soovivad neile väljast sisse helistavate riikide operaatorite käest suhteliselt kõrget hinda.

«Sellises olukorras tekivad rahvusvahelisele turule vahendajad, kes suunavad näiteks Eestist algatatud kõne mingis etapis või riigis internetti, kus kõne saab edastada tasuta, ja võtavad selle Aserbaidžaanis vastu kohaliku nn «SIM-boksiga» ning kõne valitakse ja ühendatakse automaatselt edasi soovitud kliendini juba kui  Aserbaidžaani kohaliku võrgu kõne,» selgitas Gailan.

Nii on võimalik vahendajal pakkuda kõne algatavale võrgule kõne lõpp-punktini soodsamat transiidihinda.

«Selles kontekstis ei saa süüdistada Eesti operaatoreid, ses nemad ei pruugi teada, kust kaudu täpselt nende kõne sihtriiki läheb, sest teekonnal Eestist Aserbaidžaani võib kõne läbida mitme riigi ja vahendaja võrku,» märkis Gailan.

Eesti ametivõimud on sel teemal saanud pöördumisi suhteliselt harva, viimati võis olla selleteemalisi päringuid 5–10 aastat tagasi.

Mis puutub kirjas toodud Aserbaidžaani soovitatud transiidioperaatorite nimekirja, siis üldiselt on sideettevõtetel õigus ise otsustada transiitoperaatorite valik.

Tagasi üles