Eesti riik on jätnud üldhariduskoolides digioskuste õpetamise juhuse hooleks – selle korraldus on ebaühtlane, juhuslik ja ebasüsteemne, selgub Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) tellitud ja Praxise tehtud uuringust.
Eesti jättis IT-hariduse andmise juhuse hooleks
16. mai 2017, 09:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring toob välja, et digioskuste õpetamine sõltub reeglina vaid konkreetsest õpetaja tahtest ja koolist. «Kooliti on väga erinev, kuidas digitaalse kirjaoskuse õpetamist organiseeritakse ja milliseid oskusi õpilastele edasi antakse,» kommenteeris uuringu tulemusi Praxise analüütik Eve Mägi.
Tagaplaanile on jäänud näiteks sellised digihariduse põhialused nagu andmeanalüüs, programmeerimine ja veebilehe loomine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia huviringe pakuvad eelkõige suuremad koolid ja nii varieerub pakutava IT-hariduse kättesaadavus kooliti märkimisväärselt.
Mägi tõdes, et killustatud lähenemine digioskuste õpetamisele on probleem, mis vajab hariduspoliitikas süsteemset lahendamist.
«Tarvis on kokkulepet, missuguses kooliastmes, kui suures ulatuses ja missuguseid digioskusi peaks õpetama. Üks lahendus on muuta informaatika õppeainena kohustuslikuks ja eraldi õppeainega võib alustada juba esimeses kooliastmes,» pakkus ta välja.
Uuringu autorid leiavad, et õpilaste digitaalse kirjaoskuse arendamisele aitaksid kaasa riigi selgem hariduspoliitika, õpetajate oskuste parandamine ning õpetajate ja õpilaste koostöö.
«Digioskuste kasutamist ei nõua ainult igapäevane haridus- ja elukeskkond, vaid ka kiiresti arenev tööturg. Tuleviku töökohad eeldavad tänastelt õpilastelt üha enam info- ja kommunikatsioonitehnoloogilist pädevust. On oluline, et tööturu vajadused ja haridussüsteemi pakutavad oskused oleksid omavahel kooskõlas,» ütles HITSA ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets õpilaste digioskuste kaardistamise vajalikkust.
HITSA tellitud ja Praxise tehtud uuringu käigus küsitleti koole ja lasteaedu ning korraldati veebiküsitlus õpetajate ja õpilaste seas, kus osales 1549 õpetajat ja 11 224 õpilast üle Eesti.