Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Hiina loob hiiglaslikku geneetilist andmebaasi võimalikest riigivaenlastest

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Hiina julgeolekujõud Xinjiangi provintsis | FOTO: STR/AFP

Hiina sisejulgeoleku ministeerium on kogunud juba 40 miljoni kodaniku geneetilised andmed seoses projektiga, mille eesmärgiks on luua hiiglaslik potentsiaalsete riigivaenlaste biomeetriline andmebaas.

DNA andmebaasi saamiseks ei pea isegi olema potentsiaalne riigivaenlane, piisab vaid lihtsalt kuulumisest gruppi, mida valitsus peab potentsiaalselt võimule ohtlikuks. Suurtes kogustes DNA näidised on kogutud näiteks moslemitest uiguuridelt, üliõpilastelt ja migrantidelt.

Inimõigusorganisatsiooni Human Rights Watch (HRW) esmaspäeval ilmunud raportis tuuakse välja, et tegu on maailma suurima geneetiliste andmete kogumiga, mis ületab pikalt isegi FBI DNA andmebaasi, milles on 12,7 miljoni inimese andmed. HRW hoiatas, et politsel on Hiinas väga suur võim ja vähene järelvalve, mis tähendab, et andmeid suure tõenäosusega kuritarvitatakse ja kasutatakse rahvusvähemuste ning dissidentide represseerimiseks.

«Ilma korraliku isikuandmete kaitse seaduse ja ilma iseseisva kohtusüsteemita loob see täiuslikud tingimused inimõiguste rikkumiseks,» ütles HRW Hiina direktor Sophie Richardson. «Hiina on loomas Orwelli stiilis geneetilist süsteemi ja see peab lõppema.»

Paljud DNA ja vereproovis osalenud hiinlased on jaganud ka oma kogemusi sotsiaalmeedias, kus väidetakse, et politsei on sageli tulnud proovide saamiseks inimestele järgi koju, kooli ja tööle. Politseil pole ette näidanud mitte mingisugust orderit, ega teavitanud ka oma tulekust ette. Samuti pole peaaegu kõigil kordadel nendest juhtudest kahtlustatud kedagi mitte üheski väärteos.

Taoline DNA kogumine on HRW väitel käinud juba aastaid. 2013. aasta oktoobris ilmus politsei ootamatult Shandongi provintsis asuvasse rakenduskõrgkooli ja võtsid 5000 meessoost õpilase DNA proovid. Ootamatu külastuskäigu ja proovide kogumise osas ei jagatud koolile mitte mingisuguseid selgitusi. Kui ajakirjandus hakkas asja uurima, teatas politsei, et proove kasutati mitmete ülikoolilinnakus aset leidnud varguste lahendamiseks.

Kõige muret tekitavamad teated tulevad inimõigusorganisatsiooni sõnul aga Xinjiangi autonoomsest piirkonnast, kus elab ligikaudu 10 miljonit moslemist uiguuri ja kus on käinud juba aastaid terrorismi vastased operatsioonid ja võimude poolne represseerimine. 2016. aasta sügisel hakkasid võimud HRW andmetel koguma kõigilt Xinjiangis elavatelt passitaotlejatelt kohustuslikus korras geneetilisi andmeid. 2016. aasta septembris tellis Xinjiangi avaliku julgeoleku büroo 11,5 miljoni dollari eest testimisvarustust ja seadmeid, mis viitavab suurema infrastruktuuri loomisele.

Richardsoni sõnul on DNA kogumine võitluses kuritegevusega paljudes riikides tavapärane ja legaalne protseduur, kuid Hiinas tekitab muret kogu protessi läbipaistmatus ja küsitavad kogumismeetodid. Samuti pole DNA kasutamine Hiina õigusseadustikus täpselt reguleeritud. Hiina kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 130 väidab, et sõrmejälgi, verd, uriini ja teisi bioloogilisi näidiseid võib koguda juhtumite lahendamisel, kuid see on ka kõik.

Tagasi üles