Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Revolutsioon ettevõtete loomisel lülitab pangad e-residentsuse projektist välja

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Pangad jäävad E-residentsuse projektis kiiluvette | FOTO: EAS

Eesti e-äriregister on valmis siinsete ettevõtete asutamisel loobuma nõudest omada pangakontot mõnes siinses pangas ja aktsepteerima selle asemel ka uue aja palju lihtsamaid lahendusi - näiteks virtuaalkontosid.

Selline seisukoht on eriti aktuaalne e-residentide ettevõtete puhul, kel pole vaja enam nui-neljaks tõestada Eestis tegutsevatele pankadele oma otsest seotust Eestiga ja nad saavad oluliselt lihtsamalt läbi Eestis asutatud ettevõtete asuda juhtima oma rahvusvahelisi ärisid. Kõrvaldatakse oluline pudelikael kogu e-residentsuse projekti arengus ning välismaised ettevõtjad vabastatakse ka füüsilisest Eestis käimise kohustusest.

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) kohturegistrite osakonna juhataja Ingmar Vali sõnul tuleb praegu kehtiva äriseadustiku sätte kohaselt ettevõtte asutamisel avada pangaarve Eesti krediidiasutuses. Selle kitsenduse eesmärk on anda registripidajale võimalus kontrollida rahalise sissemakse tegemist kiirmenetluseks vajaliku ajavahemiku jooksul.

Uurisin temalt, kuidas on lood aga uue ajastu virtuaalkontodega? Eestlaste finantstehnoloogiaettevõte Transferwise teatas nimelt alles üleeile, et  on loonud toote Borderless virtuaalkonto, mis võimaldab ettevõtetel valuutaülekandeid saata ja vastu võtta samamoodi, nagu toimetaksid nad sihtkohariigis kohapeal.

Vastus annab aimu, et ka sellise konto omamine ei pruugi ettevõtte loomisel olla sugugi takistuseks ning Eesti riik hoopis tervitab selliseid arenguid.

«Juhul kui ka uus loodav virtuaalkonto võimaldab registripidajal veenduda sissemakse olemasolus, siis meie hinnangul tehnilisi piiranguid, miks seda mitte rakendada, ettevõtjaportaalis ei ole,» kinnitas Ingmar Vali.

Tema kinnitusel on RIK nõus, et e-residentidele muutuks Eestis ettevõtte asutamine atraktiivsemaks ja asjaajamine lihtsamaks, kui nad saaksid sissemakse tegemisel ühe võimalusena ka seda teenust kasutada.

Mis puutub konkreetsemalt Borderlessi, siis tahab RIK veel uurida selle täit vastavust Eesti äriseadustikule, kuna Transferwise’i puhul pole tegemist krediidiasutusega ning sellele pakutavate IBANide väljastajaks on Deutsche Handelsbank.

Postimees kirjutas juba mõne kuu eest, et pangad on seotud rahapesu tõkestamise nõuetest tuleneva kohustusega kontrollida kontosoovijate otsest seost Eestiga ning see on saanud suureks takistuseks e-residentsuse projektile, mille eesmärgiks on pakkuda välismaistele ettevõtjatele Eestis loodavaid  ettevõtteid oma rahvusvahelise äri ajamiseks.

E-residentsuse projekti eestvedajad on teatanud, et sellekohaseid olulisi positiivseid uudiseid on tulemas ka täna kell 15.

Maksu- ja tolliameti hinnangul sarnaneb uue Transferwise’i teenuse sisu esialgse kirjelduse järgi selliste olemasolevate veebimaksesüsteemidega nagu näiteks PayPal, mis on Eestis mitmete ettevõtjate poolt juba kasutuses ning mille kasutamine on lubatud.

«Samamoodi saavad ettevõtjad valida ka kõne all oleva teenuse kasuks, kui tingimused neile paremini sobivad. Maksustamise mõttes ei ole vahet, kus oma raha hoitakse. Oluline on see, et tehingud oleksid dokumenteeritud,» andis oma hinnangu ameti esindaja Rainer Laurits.

Tema sõnul käsitleb amet teenust sarnaselt välispanga kontoga - kui tekib põhjus kontrollimiseks, siis võib olla vaja koostööd teha teise riigi maksuhalduriga.

Seadusi tuleks muuta

E-residentidel Eestis ettevõtteid asutada aitava 1Office Grupi partner Ivar Veskioja märkis, et TransferWise’i limiitidega Borderless konto sobib väikestele ettevõtetele, kellel on vaja koheselt vastu võtta ja teha kohalikke ja rahvusvahelisi makseid IBAN kontolt.

«Elektroonilise raha asutuste kiire online konto avamise protsess ja Eestiga seoste nõude  puudumine on e-residentide jaoks selged eelised Eestis tegutsevate vähepaindlike pankade ees. Pankade paar sajandit vana steeple view ehk siis kirikutornist kliendi nägemise nõue ei ole enam ammu globaalsete ettevõtjate mobiilsusega kooskõlas. Proovige näiteks avada oma Suurbritannias asutatud ettevõttele pangakontot Londonis, võimatu,» sõnas ta.

Borderless konto ei sobi tema hinnangul osaühingu kiirasutamisel vabatahtlikuks osakapitali sissemakseks. Äriseadustik nimelt nõuab Eesti krediidiasutuses stardikonto avamist. Vabatahtlik on osakapitali sissemakse ainult eraisikutest asutajate puhul, tütarettevõtte asutamisel on vajalik osakapitali sissemakse minimaalset 2500 euro ulatuses.

«Seega oleks vaja riigil leevendada stardikontole kohaldatavaid nõudeid e-raha asutustele stardikontode avamise lubamiseks,» arvas Veskioja.

Euroopa krediidiasutuste selgesõnaline lubamine on tema sõnul minimaalne vajalik uuendus äriseadustikus, kuid võiks lubada ka e-raha asutustes stardikontode avamise ühekorraga.

Stardikonto loo teeb aga veel segasemaks äriseadustikus viidatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 15. lg 4, mis nõuab, et sissemakse stardikontole tuleks Euroopa Majanduspiirkonna krediidiasutusest. See tähendab, et äriseadustiku uuendamisel tuleks ka see seadus korda teha.

«Vastasel juhul saaks küll äriseadustiku alusel sissemakset teha Borderless kontole, kuid sissemakse puhul peaks kontrollima raha päritolu ning tuleks välistada majanduspiirkonna väliste ettevõtjate sissemaksed,» lisas Veskioja.

Tagasi üles