Aafrika IT-liidrid: kuhu me ka maailmas ei vaataks – igal pool on Eesti! (1)

Aivar Pau
, tehnikaportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Melanie S.T.N Tjijenda (keskel)
Melanie S.T.N Tjijenda (keskel) Foto: EGA

Neil päevil Tallinnas e-valitsemise kogemusi jaganud Aafrika IT-juhid on imestunud selle üle, kuidas on võimalik nii väikesel riigil oma e-lahendustega olla nii nähtavad kõikjal maailmas.

Üks kõrgemal ametikohal olevatest külalistest oli Aafrika Liidu taristu ja energia volinik dr Amani Abou-Zeid – sisuliselt samal ametil olev inimene, mida Euroopa Komisjonis peab digivolinik Andrus Ansip.

«Olen selles ametis olnud poolteist kuud ja kuhu iganes ma ei läheks või mis sündmustest osa ei võtaks – Eesti on kohal. Kas teid on tõesti vaid 1,3 miljonit?! Mina seda ei usu! Te olete igal pool! Eesti on teinud seda, Eestil on see, Eesti siin ja Eesti seal! Nüüd tulin ise vaatama, mis riik see selline on, ja mida ma näen esimese asjana – lennujaam on paksult rahvast täis! Te pole üldse virtuaalsed, te olete päriselt olemas!» ei hoidnud Abou-Zeid oma emotsioone usutluses Postimehele tagasi.

Amani Abou-Zeid Tallinnas
Amani Abou-Zeid Tallinnas Foto: EGA

Selgub, et tänasel päeval ootab Aafrika Eestilt ja Euroopalt laiemalt eelkõige kontseptuaalseid ideid, aga üle tahab neid üle võtta siiski kohalikku konteksti arvestades.

«Tere tulemast Aafrikasse, me ootame veelgi suuremat koostööd teiega. Et õppida teie edulugudest ja ka eksimustest,» lisas ta. « Me ei taha teha täpselt seda, mida Eesti teeb, kuid tõestada tema näitel, et see kõik on tehtav. Te alustasite nullist ja tegite ära! Olid suured väljakutsed, olid raskused, palju riske – kuid te ikka tegite ära.»

Mis puutub aga IT-arengutesse Aafrikas, siis digirevolutsioon seal kestnud juba mõnda aega. Kuid tuleb aru saada, et Aafrikas on 55 riiki, mis pole kaugeltki samal arengutasemel ja ka riikide suurus on väga erinev - me ei saa kasutada üldist ja stereotüüpset mõistet «Aafrika».

«Me näeme väga heal tasemel e-valitsemise süsteeme Cape Verdel, meil on suurepärane tehnoloogiaettevõtluse keskkond Mauritiusel. Burkina Faso – maailma vaeseim riik -, kuid teeb oma e-teenustega paljudele silmad ette ning muidugi Keenia oma mobiilsete lahendustega. Samas on meil suuri riike nagu Tuneesia või Egiptus, millel on tõsiseid raskusi bürokraatiaseinast läbimurdmisel, et e-teenuseid kasutusele võtta,» ütles Abou-Zeid.

Aafrika turg on tohutu ja väljavaated on fantastilised - mis iganes valdkonda te ei vaataks.  Abou-Zeid  ei arva, et ka turule sisenemiseks on Aafrika turg keerulisem kui teised. «Tõsi, ka meil on sama probleem, mis Euroopas – kuidas harmoniseerida kõigi nende riikide seadused ja turud ning luua üks ühendatud Aafrika. »

Mida oleks Euroopal aga õppida  Aafrikalt? «Tulge ja te imestate, kui palju kaasaegseid startupe ja lahendusi meil on loodud. Te näete heatahtlikke inimesi ja sooja vastuvõttu.»

Ta on kohtunud ka oma ametivennaga Euroopa Komisjonis Andrus Ansipiga ning saanud talt kinnitust Euroopa Liidu reaalse toetuse ja koostöösoovi kohta ITK-valdkonnas.

Namiibia IT-juht: Eesti on motivaator

Namiibia valitsuses riigi e-teenuste arengu eest vastutav Melanie S.T.N Tjijenda sõnul on tema riik selgelt aru saanud, et digitaalne maailm on ainuõige tee, kuhu liikuda. Et riigi e-lahendused on efektiivseim tee teenuste viimiseks elanikeni.

 Melanie S.T.N Tjijenda
 Melanie S.T.N Tjijenda Foto: Aivar Pau

«Meie riik on territooriumilt suur ning elanikud asuvad suures osas maapiirkondades. Praegu peavad nad reisima kauge maa tagant linnadesse, et neist teenustest osa saada. Kui tahame teenuseid inimestele lähemale viia, siis tuleb palju tööd teha selle nimel, et internet piirkondadesse viia ja selle abil riigi hüvesid pakkuma asuda,» ütles Melanie S.T.N Tjijenda Postimehele.

Mobiilside kõneteenuste vahendamise tasemel on riigis juba praegu kättesaadav enam kui 90 protsenil riigi territooriumist ning mobiiltelefon tema sõnul igal vanaemal ja vanaisalgi. Seega on riigil e-teenuste asendamise kõrval vähemalt sama tähtis kohe ka riigi m-teenuste loomine.

Mõned e-teenused on Namiibia riigil juba ka loodud – näiteks lapse sünni registreerimine digiplatvormil. Loomisel on e-maksuamet, et inimesed saaksid asuda veebi sisestama oma tulusid. Aastal 2014 sõlmiti leping Eesti E-riigi Akadeemiaga meie x-tee kasutuselevõtuks – Namiibias sai see nimeks Nam-road.

Ka Tjijenda  sõnum Eesti ettevõtetele oli, et meilt soovitakse õppida, kuid mitte lahendusi üks-ühele üle võtta. «Meil on endal olemas juba piisavalt oskusi ja teadmisi. Näeme Eestit kui motivaatorit – tahame näidata, et suudame teha kõike seda, millega eestlased on hakkama saanud,» märkis ta.

Tallinnasse on kaheks päevaks kogunenud enam kui saja riigi esindajad, et arutada siin e-valitsemise konverentsil e-riigi arengute üle. Peamiselt Aafrika, Kariibi ja Vaikse ookeani riikide esindajad uurivad siin Eesti senist e-riigi kogemust võrdluses teistes riikides tehtuga.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles