/nginx/o/2017/06/09/6764543t1hdf7a.jpg)
Uhiuus Volvo XC60 sobiks iga Skandinaavia peakoka loomingu hulka. Karge, kohalikust toorainest ja moodsalt serveeritud.
Volvol on käes head ajad. Hiina omanik Geely Holdings on viimase viie aasta jooksul Rootsi embleemi investeerinud rohkem kui 11 miljardit dollarit. Selle tulemusena on juhtunud midagi risti vastupidist irvhammaste Hiina-teemalistele naljadele – Volvo on praegu vaat et rohkem Rootsi auto kui rahvuslik lihapall Karlssoni pontsakate näppude vahel. Volvod on majasisese inseneriloomingu tulemus ja arendustöö tehakse Rootsis. Üks Volvo arendusjuhtidest ütleb esitluse õhtusöögilauas, et Volvod on üle 90 protsendi «rootslased», võttes arvesse kõike, alates Rootsi terasest kuni inseneride ajudeni.
Paar viimast aastat, alates XC90 turule tulekust, on Volvole olnud erilised. «Üheksakümnesed» ehk seitsmekohaline maastur XC90, sedaan S90 ja universaalkerega V90 koos maastikuversiooni V90 Cross Countryga on tõstnud Volvo kindlalt kõrgliigasse. Ükski premium-brändidest, nagu BMW, Audi, Mercedes või brittide Jaguar ja Land Rover ei saa jätta Volvoga arvestamata.
Veel üks fakt, kui tugevalt platvormilt tuleb tuttuuel XC60-l startida – senine XC60 on möödunud kümnendi kõige müüdum Volvo mudel. Nii meil Eestis kui suurtel ja määravatel turgudel. Volvo võttis valehäbitult märklauaks jõuka ameeriklase, kelle uputas luksusesse. Statistika ütleb järgmist – kolmandik müügist kuulub XC60-le, teise kolmandiku moodustavad muud «iks-tseed» nagu XC70 ja CX90. Seega kaks kolmandikku linnadžiipe ja üks kolmandik müügist jääb kogu muu mudelirivi kanda.
Volvo on praegu vaat et rohkem Rootsi auto kui rahvuslik lihapall Karlssoni pontsakate näppude vahel.
2013. aastast arendama hakatud SPA-platvorm on kõigi «üheksakümneste» ja nüüd ka «kuuekümneste» alusarhitektuur. Tegu on moodulplatvormiga, mis sobib eri suuruses sõidukitele ning mis on Volvode turvalisuse kontseptsiooni selgroog. XC90 ja XC60 jagavad sama platvormi komponente. Lihtne. Aitab kokku hoida meeletu summa raha. On autotööstuses üha levinum meetod.
Platvormist tulenevalt on mootorid neljasilindrilised ja paiknevad ristasendis. Suurema silindrite arvuga reas- või V-valemiga mootorid on Volvo jaoks minevik. Lehvitame, mõningase kurbusega hinges, aga selline see (säästu)maailm juba kord on. Uustulnuka mootorivalikust leiab kaks õlipõletajat tähistega D4 (190 hj) ja D5 (235 hj), kaks bensiinimootorit T5 (254 hj) ja T6 (320 hj). Sügiseks on oodata ka pistikhübriidi T8. Kataloonia teedel proovitud T6 on suurepärane linnaliikluses ja muidu igati oma ülesannete kõrgusel, kuid D5 osutus veelgi paremaks. Kiirendamisel teeb see küll mõnevõrra häält, kuid kiirteekiirustel jääb peaaegu kuuldamatuks. Turboviivitust vähendav tehnoloogia annab tulemuseks tubli kiirenduse ning vähene tuulemüra on enamvähem kõik, mis sõitjateruumi jõuab.
Sõiduelamuse kirjeldamisel hoidub Volvo esitlusel kasutamast sõna «sportlik». See mõjub silmatorkavalt, sest muidu kuulub «sporty» pea iga margi stampsõnavarasse. Tõepoolest, Volvos tehakse asju teisiti. Veermikku on arendatud lähtudes eeldusest, et publik on väsinud jäigema iseloomuga seadetest, mis on küll toredad laupäeva õhtul lusti sõita, kuid mis ei taha sama hästi sobida igapäevasteks või puhkusesõitudeks perega. Sõidudünaamikas pole tunda kreenimist kurvides, auto liikumine on rahulik ja kontrollitud. Rool on täpne, kuid märkimisväärse tundlikkuseta. Kui millegi kallal norida, siis kaheksakäiguline automaatkäigukast jääb kohati liiga kauaks mõtlema. Sõidurežiimidest Dynamic parandab teatud määral olukorda, kuid proovisõidust jäi mulje, et tavaseades töötab kõik kõige meeldivamalt.
«Üheksakümnestelt» on ka üle võetud kujustusjoon. Sarnasused on ilmsed, alates päevatulede «Thori vasarast», iseloomulikust esiosast ja iluvõrest ning tagatulede vormistusest. Kui te tahate näha, kuidas teha nii, et linnadžiip näeks ilus välja, siis vaadake mudelit XC60. Temas on vormi, tasakaalu hoidmist julguse ja konservatiivsuse vahel, skandinaavialikku küpsust. Tegelikult ei peaks saama linnadžiipi niimoodi kirjeldada. Aga seekord saab.
Ja siis sõitjateruumi nahkviimistlus, tepingud, kvaliteet. Aga trikk ei peitu ainult näputöö ilus. Juhi töökoht asub madalamal kui XC90 puhul ja sobiva sõiduasendi leidmine käib kähku. Ruumi jätkub siin kõigile – ees, kõrval, taga. Volvo kujustuspealik Thomas Ingelnath olevat öelnud, et tema tiimi ülesanne oli saavutada tunne, et üksi sõites näiks teile, nagu veaksite palju õhku ühest kohast teise. Igatahes on XC60 hea näide Volvo disainerite oskusest panna asjad just täpselt käe järgi – sinna, kust te neid intuitiivselt otsite.
Sõidukite turvalisuse suurendamiseks tehakse palju ja sellest räägitakse palju. Mis on hea, sest turvalisus on tõesti Volvo visiitkaart. Luksust pakkuda pole üle mõistuse keeruline. Päriselu turvalisus eeldab inseneritööd, selleni jõutakse piltlikult öeldes joonestuslaua taga. Passiivne turvalisus on klassi parimate seas, lisandub juhiabiliste pakett.
Pilot Assisti nime kandvat pooliseseisvat juhtimissüsteemi on täiustatud ning proovisõidul jäi mulje, et see tuleb keerulisema raadiusega kurvide arvutamisega senisest lihtsamini toime. Töötab see nüüd kuni kiiruseni 130 km/h. Oma juhiabidega võib XC60 teid ära hellitada. Ta oskab end ise sõiduritta tagasi roolida, kui juht on otsustanud rida vahetades mingi jama korraldada. Kokkupõrkeohu korral pidurdab auto teie eest muidugi ise. Järsu möödapõike korral pidurdab ta vajadusel kordamööda sisemisi ja välimisi rattaid, et auto püsiks kindlalt teel. Ta oskab märgata vastutulevat neljarattalist sõidukit (vabandust, tsiklistid!). Ta oskab veel palju muud.
XC60-ga kuulutab Volvo taas, et riskantne lubadus on jõus – aastal 2020 ei saa keegi uues Volvos surma või tõsiselt viga. Töö käib.
Volvo XC60
D5 AWD Inscription
Mootor: 1969 cm3, R4 diisel, turbo, 235 hj, 480 Nm
Sooritus: 0–100 km/h 7,2 s, 220 km/h
Jõuülekanne: 8-käiguline automaatkäigukast, nelikvedu
Kulu: 5,5 l / 100 km, 144 g/km CO2
Mass: 1814–2115 kg
Hind: alates 47 470 eurot, proovisõidukil alates 54 950 eurot