Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Vene «kosmosemonarh» tahab andmed seadustest kõrgemale viia

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Vaade rahvusvahelisest kosmosejaamast | FOTO: Handout/Reuters/Scanpix

Organisatsioon nimega Asgardia plaanib sel aastal orbiidile saata andmetalletussatelliidi, mis õnnestumise korral võib juba lähitulevikus tõstatada terve hulga keerulisi õiguslikke ja moraalseid küsimusi seoses andmekaitsega.

Organisatsioon, mis nimetab ennast tulevaseks «suveräänseks orbitaalriigiks» ei kõla esmapilgul just kõige tõsisemalt võetavama seltskonnana, eriti silmas pidades seda, et nende juht nimetab end monarhiks.

Nimetatud organisatsiooni asutas mullu oktoobris aseri päritolu Vene ärimees ja arvutiteadlane Igor Ašurbeili, kellel on nüüdseks üle 180 000 alama ja piisavalt raha, et orbiidile satelliit saata.

Isehakanud kosmoserahvus ei ole aga see, mis paneb seadusandjaid kukalt kratsima. Nimelt tahab Asgardia juba sel aastal üles saata satelliidi, mille eesmärk on katsetada, kuidas võiks jätkusuutlikult talletada Maa orbiidil andmeid – ja seda väljaspool riikide seadusi. Mõelgem nüüd maksuparadiisidele ja illegaalsete andmete kogumitele.

Kahest kümne sentimeetri suurusest kuubikust koosnev satelliit nimega Asgardia-1 stardib praeguste plaanide kohaselt septembris, kasutades üleslennuks rahvusvahelisse kosmosejaama suunduvat raketti. Satelliidi põhiosa on 512 GB mahuga kõvaketas, mis sisaldab organisatsiooni poolt täpsustamata infot. Andmeid hakatakse jooksvalt uuendama, kasutades kommunikatsioonisatelliitide Globalstar võrku.

Asgardia-1 kannab endaga ka andureid, mis mõõdavad kõvaketast tabava radiatsiooni taset. Soovitakse välja selgitada, kuidas andmekandja vastu peab. Satelliit püsib plaanide kohaselt orbiidil ainult viis aastat, misjärel põleb ta atmosfääri ülemistes kihtides ära.

Kogu eksperiment võib panna aluse aga tulevastele andmeparadiisidele kosmoses, mis on väljaspool igasuguseid seadusi.

Säärase asja turg oleks üüratu. Klientide hulka kuuluksid kõik, kes soovivad midagi varjata ja kellel on selle eest ka raha välja käia, alustades poliitikutest ja suurkorporatsioonidest ning lõpetades organiseeritud kuritegevusega.

Niisuguseid eksperimente on planeedi pinnal muidugi ka enne tehtud. Põhjameres Suurbritannia ranniku lähedal mahajäetud rannakaitseplatvormil tegutseb näiteks imaginaarne mikroriik Sealand, kus asus kaheksa aasta jooksul andmeparadiis HavenCo, mis pakkus teistes riikides illegaalseid andmetalletusteenuseid.

Tegu oli põhimõtteliselt küberkurjategijate piraadisadamaga, kus peale kõige muu hoiustati ka salajasi korporatiivdokumente. HavenCo suleti 2008. aastal pärast mikroriigi finantsprobleeme.

Asgardia legaalsed ambitsioonid ei ole veel selged. Nende nn konstitutsioon ütleb, et iseseisvumise korral austaksid nad rahvusvahelisi lepinguid, sest soovivad olla tunnustatud nagu kõik teisedki riigid.

Samuti lubatakse põhiseaduses mitte sekkuda teiste riikide asjadesse. Küll aga võimaldab põhiseadus luua ja vastu võtta omaenda seadusi. Lõppkokkuvõttes võib mõte HavenCo-sarnasest andmeparadiisist tunduda Asgardiale väga ahvatlev, arvestades, milliseid kasumeid selle pealt võiks teenida.

«Kui nad suudaksid saavutada riigi staatuse, siis võiksid nad luua seadused, mis lubaksid neil näiteks kaitsta oma kodanikke kohtujuhtumite puhul pankadele andmeid väljastamast. Põhimõtteliselt võiks neist saada panganduslik paariariik,» ütles Cleveland-Marshalli juurakolledži kosmoseseaduse professor Mark Sundahl väljaandele Motherboard.

Asgardia tahab luua ka riigipanga, mille kõrval võiksid töötada erapangad. Organisatsioon, mis nimetab end riigiks, on kuulutanud: «Riik kaitseb pankade saladusi. Pankade õigust privaatsusele ei tohi piirata ei Asgardia seadused ega rahvusvahelised lepped.»

Tõsi küll, Asgardiat ootab ees terve hulk legaalseid takistusi. Esiteks on üldse väga kaheldav, kas nad suudaksid saavutada tunnustatud riigi staatuse, ükskõik kui palju potentsiaalseid kodanikke neil ka poleks. Riigil peab olema kindlaks määratud territoorium, valitsus ja võimekus teha diplomaatilist tööd. Samuti peavad riiki tunnustama teised riigid.

See ei paista aga niinimetatud kosmoseriiki heidutavat. 18. juunil hääletavad asgardialased põhiseaduse ratifitseerimise üle ja valivad omale lipu, vapi ja hümni. Samuti plaanitakse kasutusele võtta oma kalender, milles on 13 kuu süsteem, kus lisakuu nimi on Asgard ja see asub juuni ja juuli vahel. Kui põhiseadus ratifitseeritakse, üritavad nad tõenäoliselt saada ÜRO liikmeks ja mõne teise riigi poolt tunnustatud. On ebatõenäoline, et see võiks juhtuda.

Jättes aga Asgardia iseseisvumiskatsed kõrvale, on nende satelliit Asgardia-1 legaalselt USA kosmosesõiduk ja allub seega USA seadustele. ÜRO kosmoseleping, millele on alla kirjutanud isegi Iraan ja Põhja-Korea, määrab ära, et iga kosmosesõiduk kuulub riigile, kes selle hankis või kosmosesse lennutas.

Kui Asgardia peaks leidma oma edaspidisteks startideks aga mõne riigi, mis pole lepingule alla kirjutanud, võiks tekkida metsiku lääne olukord, kus ükski seadus neile ei kehtiks.

Sellisel juhul oleks see riik ilmselt aga väga suure rahvusvahelise surve all, et nad lepingule alla kirjutaksid.

Tagasi üles