Uuring: autoturgu ootavad ees olulised muutused

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: AP/SCANPIX.

Järgmise 15 aasta jooksul muutub autoturg rohkem kui kunagi varem auto ajaloos – nii väidetakse konsultatsioonifirma Roland Berger märtsi alguses ilmunud uuringus, kirjutab Lauri Matsulevitš Fututuba.ee blogis.


Rahvastiku vananemine, linnastumine, Aasia riikide ostujõud, muutused tarbijate väärtushinnangutes ja uued tehnoloogiad kujundavad ümber kogu autonduse alates allhankijatest kuni müügini.

10 aasta pärast sõidab keskmine sohver tõenäoliselt pisikese keskkonnasõbraliku internetti ühendatud nutika elektriautoga, mis pole tema omagi, vaid renditud näiteks ühiskasutusskeemi kaudu (car sharing).

Muutused autoturul saavad alguse ikka kõige olulisemast – autojuhist ja tema väärtustest. Üks huvitavamaid trende, mis uuringus välja toodud on auto kui edevuskauba tähtsuse hääbumine - arenenud riikides on noorte huvi auto omamise või sõitmise vastu oluliselt langenud võrreldes muude tegevuste või tarbeesemetega.

Seoses linnaruumi piirangutega muutub auto omamine vähem ahvatlevaks ka juba puht praktilistel põhjustel - mida rohkem on asja kesklinna, seda mugavam on üldse ilma autota läbi ajada.

Uuringu järgi on Saksa noorte huvi juba praegu autode vastu oluliselt vähenenud võrreldes jalgratta või ühistranspordiga.

Rohkem elektrit

Bensiini-ja diiselmootorid jäävad endiselt autosid liigutama, kuid nende osakaal langeb oluliselt ning soodsa stsenaariumi korral on ligi pooled autodest Euroopas aastal 2025 kas elektri-või hübriidajamiga.

Pudelikaelaks võib autotööstuses, eriti arenenud turgudel, osutuda tööjõu nappus. Uued tehnoloogiad tingivad autotehaste suurema vajaduse uute oskustega inseneride järgi, kuid vananev rahvastik ja tudengite püsivalt vähene huvi reaalalade vastu nõrgendavad autotööstuse positsiooni tööturul.

Töötajate keskmine vanus tõuseb ning neile tuleb pakkuda paindlikke töötamisvõimalusi, samuti ägeneb talendijaht ning surve palkade tõusuks ilma, et tööstusharu tootlikkus tingimata paraneks. Näiteks Saksamaal on juba praegu autotööstuses vähem noori insenere (25-34) kui neid, kes peagi pensioniikka jõuavad (55-64).

Auto nagu iPhone

Autode arv ning autoturu maht tervikuna 10 aasta jooksul kasvab, kuid Aasia turu eelistused ning suhtumise muutus Euroopas suurendavad pigem väikeste ja ökonoomsemate autode osakaalu, mille pealt tootjad ka keskmisest vähem teenivad.

Omaette võimalused tekivad aga seoses intelligentsete ja «võrgustatud» autodega, mis võimaldavad pakkuda täiesti uusi lisa-ja meelelahutusteenuseid.

Eeskujuks on siin Apple, kes iPhone’i või muude toodetega on loonud viljaka keskkonna lihtsatele ning pidevalt uuenevatele lisateenustele ja aplikatsioonidele. Autotööstuses tähendab selline mudel uute ärivõimaluste tekkimist väljaspool traditsioonilist autotööstust.

Trendide põhjal on raportis välja sünteesitud kolm võimalikku stsenaariumi, mis autotööstuse tulevikku kirjeldavad.

High-tech stsenaariumi iseloomustab kõrge tehnoloogiline tase, võrgustumine, veebipõhised lisateenused, tugev konkurents sisu ja infrastruktuuri pakkujate vahel.

Tootjatelt nõuab see suuremat innovatsioonivõimekust ja paindlikkust. Arendusse kaasatakse partnereid väljaspoolt traditsioonilist autotööstust.

Säästustsenaariumi korral sööb tarbijate ostujõu lähikümnendil inflatsioon ja maksukoormus, eelistatakse lihtsaid ja odavaid autosid.

Levinud on nn pay-per-use (kasutuspõhine maksustamine) skeemid. Tootjate jaoks on siin edu võtmeks arendus-ja toomiskulude allatoomine, tarbijate jaoks konkureerib auto muude tarbekaupadega.

Jätkusuutlik mudel kirjeldab maailma, kus nii regulatsioonid kui inimeste enda väärtushinnangud ja keskkonnateadlikkus seavad transpordile piiranguid. Tootjatele tagab eelise keskkonnasõbralikkus, elektriautode osakaal portfellis võrreldes teiste stsenaariumitega on suurem.

Arvestades trendide koosmõju, on tulevik punutis nimetatud stsenaariumidest ning tõenäoliselt sõltub ühe või teise arenguloo realiseerumine ka regioonist ja tarbijasegmentidest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles