Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eesistumise erakordne võlu Eestile: pöörata kogu Euroopa meie e-usku

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Janek Rozov | FOTO: Aivar Pau

Peagi algav Euroopa Liidu eesistumine annab Eestile erakordse võimaluse asuda meil hästi sissetöötanud e-teenuseid levitama kogu Euroopas ning mis peamine – panna ametkondade vahel jooksma inimeste asemel info.

Rääkisime vahetult enne eesisutmist neil teemadel põgusalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Janek Rozoviga.

Ta ei teinud saladust ideest muuta meie andmevahetusplatvorm X-tee üle-Euroopaliseks, või vähemalt andmete jagamise põhimõte, mida toetavad tehnilised lahendused, peaks olema  rakendatud üle Euroopa

AP: Kui rääkida inimeste tasandist, siis millist infot ja miks üldse Euroopa riikide vahel vahetatakse ja mis selle juures Eesti hinnangul valesti on?

JR: Vahetatakse igasugust infot, küsimus on selles, et mis kandjatel seda tehakse. Kõige lihtsam näide: jätan juhiload koju ja mul on välismaal kohe probleem – sealne politsei ei saa teha päringut meie maanteeametisse juhtimisõiguse kontrolliks.

Oluline on see, et kui mul on millekski õigus, et see oleks siis intelligentselt kontrollitav. Praegu käib kogu institutsioonide vaheline suthlus Euroopa vahel peamiselt paberil ning inimesed jooksevad nendega mööda ametkondi. Meie tahame seda muuta ja panna ametnikud teenima inimesi - see on peamine põhimõte, mida tahame viia Euroopasse.

Kui ametnikel on vaja vahetada infot, siis leppigu kokku viis ja vahetagu, mitte ärge koormaku vaest inimest kõigepealt selle paberi võtmise ja seejärel selle esitamisega.

Euroopa tasandil tuleb üle vaadata bürokraatlikud protsessid ning need võimalusel digitaliseerida.

Kui tulla ettevõtluse juurde, siis mida siin annaks meie hinnangul ära teha?

Mida me näeme ka Eesti ettevõtete puhul, kes soovivad asutada tütarfirmasid või tehaseid kasvõi Lätis, on see, et sisuliselt on see sama keeruline, kui nullist ettevõtte rajamine. Ta peab siit füüsiliselt kaasa võtma kõik litsentsid, maksude info, esindusõiguse tõendid ja aastaaruanded, need kõik välismaale tarima ja tõestama, et ta on töötav ettevõte. Lisaks tekib probleem sellega, et asutus välismaal ei pruugi Eestist saadetud tõendit aktsepteerida ning lisaks võib vaja minna kohalikke tõendeid.

Kas siin tuleks luua Euroopas keskne andmevahetuskiht, kus eri riikide ametnikud saavad ise kõik vajaliku ära kontrollida ja küsida juurde vaid konkreetse riigi spetsiifikast tulenev info.

Praegu vahetatakse digitaalsel kujul ametnike vahel infot sisuliselt vaid kontrolli osas.

Mida Eesti eesistumise ajal ikkagi konkreetselt lauale panna saab, et kogu see info riikide vahel paremini liikuma hakkaks?

Tuleb alustada sellest, mis on olemas. Mõned ametkonnad juba kuidagimoodi vahetavad infot oma kitsas valdkonnas. Kui nüüd need kitsad valdkonnad - nagu maksud, keskkond, politsei ja teed - panna omavahel suhtlema ühiselt suhtlema, siis juba see vähendaks info küsimist kliendilt.

Jah, tõesti, üks lahendus on see, et me võime promoda oma töötavad lahendust, mida me nimetame X-teeks. Soomlastega töö veel käib, aga kohe-kohe saab selle alusel info liikuma ning see saab konkreetseks töötavaks näiteks kogu Euroopale.

Väga paljud Euroopa süsteemid töötavad praegu info vastuvõtjatena, midagi väljastamata. Need süsteemid tuleb ka tagurpidi tööle panna, ka see oleks alustuseks suur võit.  Me ei suru peale meie oma, aga kuni pole paremat alternatiivi, siis üritame tõesti seda müüa, et koos meie X-teed edasi arendada. See tagasiside loob toodet paremaks ka meie enda jaoks.  Arendame seda läbi loodud organisatsiooni NIIS (Nordic Institute for Interoperability Solutions) sellega saavad liituda kõik soovijad.

Kui tuleb lisaks Soomele  keegi veel juurde, arvestame ka tema vajadusi. Meie agenda on: tulge siia, vaadake, kuidas me töötame, õppige ja tehke paremini ning pärast jagage meiega. Infotehnoloogia teema saab olema laual igal meie juhitaval nõupidamisel.

Millised on Eesti peamised ideed või teemade komplekt, mida nõupidamiselt-nõupidamiselt aluseks võtta?

Pigem on meil põhimõtted, millele võiks kõik alluda. Näiteks see, et digitaalne allkiri oleks kõikjal võrdne füüsilise allkirjaga. Mida me tahame survestada, on see, et mis iganes õigusakte ei arutataks, oleksid laual meie aluspõhimõtted: andmeid tuleb küsida vaid üks kord, võimekus digiallkirjaga asju ajada, et iga otsuse juures oleks läbi mõeldud tehniline ja õiguslik koosvõime selle realiseerimiseks.

Meil tekib nüüd ka võimalus asuda neid põhimõtteid protokolliliselt ära märkima. Mine sa tea, võib olla võetaksegi kuulda. Kui me ei räägi, siis kindlasti ei juhtu midagi.  Eriti kui tuua näiteid selle kohta, mida me oleme siin väikeses Eestis saavutanud. Olgu või see, et tänu infovahetuskihile X-tee hoiame igas kuus kokku Eiffeli torni kõrguse pabervirna tekkimise.

Tahame tõsta lauale ka teema, mis muudaks inimesed neid puudutava infokaasomanikuks. See peab muutuma inimese kontrolli olevaks „kaubaks“, mida saab isik jagada uute teenuste ja toodete saamiseks ning miks mitte ka teenimisvõimaluseks. Näiteks, miks mitte mõelda teistmoodi ning käsitleda andmeid kui võimalust hakata oma andmeid müüma kellelegi, kel on selle vastu huvi? Olgu või tarkate autode kogutavad andmed linnaplaneerijatele või kiiruskaamerate paigaldajatele. See loob võimaluse ka ettevõtlusele, kes hakkaks infot inimestelt kokku ostma ning tekiks infobörsid.

Arvan, et see on viie aasta perspektiiv, kui kõik teevadki nii. Keegi lihtsalt peab hakkama sellest rääkima. Eesistumine on ka selleks, et futuristlikke ideid õhku visata. Loodud on ka mõttepaberid ning tahame palli õhku visata.

Tagasi üles