Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
SISUTURUNDUS

Mida fotodega veel teha?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: shutterstock.com

Tänapäeval on peaaegu igaüks fotograaf. Alates eelkooliealistest mudilastest kuni minu 75-aastase tädini. Kõike seda tänu kaasaegsete nutitelefonide kaameratele. Õnneks (ja vahel ka õnnetuseks) ei jää need pildid pidama ainult meie telefonidesse. Muuseas, kas te teate, et igas minutis jagatakse Facebook’is 136 000 ja Instagrami 43 740 fotot. See on ainult 60 sekundi jooksul! Kokku laetakse päeva jooksul internetti üles 300 miljonit fotot, kirjutab Erki Oras tehnoloogiaportaalist Digitark.

Aga mida teete oma fotodega teie ise? Mul ei pea olema ennustajavõimeid väitmaks, et umbes 99% Digitarga lugejatest omavad Facebooki-kontot ning enamus teist on ühel või teisel ajahetkel sinna üles laadinud endatehtud fotosid. Määratlemata osa artistlikute kalduvustega siinsetest lugejatest postitavad suure tõenäosusega regulaarselt pilte ka Instagrami.  Nooremad inimesed aga jagavad oma mitte-eriti-kunstilisi fotosid ka Snapchatis.

Päevas laetakse internetti üle 300 miljoni foto

Lisaks postitavad julgemad oma loomingut ka erinevatele konkurssidele, olgu siis kohalikele (nt snap.ee lehelt leitavad) või globaalsetele (Sony, National Geographicu poolt korraldatavad). Tõsi küll, sinna ei maksa saata oma küsitava kvaliteediga telefonipilte naabrikiisu vallatustest. See tähendab, et võib küll saata, aga erilist lootust hellitada ei maksa ning professionaalide aja raiskamine pole ka kuigi viisakas. Mõistagi võib ka telefonikaameraga tulla täiesti juhuslikult geniaalseid kaadreid, kuid enne konkursile postitamist küsige igaks juhuks mõne tuttava fotograafi arvamust pildi kohta.

Nende jaoks, keda aga pildistamispisik on kõvemini nakatanud,  leiduvad lisaks Facebookile ja Instagramile veel mõned keskkonnad, kuhu fotograafiahuvilised koondunud on. Allpool tutvustamegi mõnda neist.

FLICKR

Flickr on maailma suurim fotojagamiskeskkond, kus juba kaks aastat tagasi oli 122 miljonit kasutajat ning üles oli laetud üle 10 miljardi pildi.  Ometi ei maksa nendest hiiglaslikest arvudest kohkuda, kui suudate oma pilte piisavalt täpselt märksõnade abil kirjeldada, siis huvilised leiavad need üles üpris kergelt. Muuseas, Flickri arukad algoritmid saavad ka ise aru, mis objektid piltidel on ning lisavad need märksõnadena piltidele. Lisaks märksõnadele on fotograafid liitunud oma meelisteemade järgi gruppidesse, kus on kergem võrrelda enda tehtud pilte teiste analoogilistega, kommenteerida teiste tehtud pilte või lugeda teiste kasutajate kommentaare enda piltide kohta. Flickr on suurepäraseks kohaks just telefoniga tehtud piltide jagamiseks, sest kõige populaarsem kaameratootja selles keskkonnas on Apple (iPhone 6, iPhone 6S, iPhone 5S) ning teisel kohal on Samsung (Galaxy S6, S5 ja S7). Professionaalsetest kaameratootjatest on Canon alles kolmandal kohal.

Lisaks omaloomingu näitamisele on Flickr aga suurepärane paik inspiratsiooni otsimiseks ning oma oskuste arendamiseks. Lisaks on mitmed teabega tegelevad asutused (instituudid, raamatukogud jms) sinna üles laadinud oma fotoarhiivid, millega tutvumine on ühtviisi põnev ja õpetlik. Muuseas, siin väike trikk teie jaoks rahvusvahelise fotokogukonna rikastamiseks ajalooliste fotodega – skaneerige sisse oma esivanematest jäänud maastiku- või linnapilte, interjööre, sündmuseid või portreid ning varustage need võimalikult rohkete ja täpsete märgusõnadega. Nii jäädvustate ka enda käsutuses oleva fotomaterjali tulevastele põlvedele olgu siis meelelahutuseks või ajaloolisteks uurimusteks.

Flickrile pääseb kenasti ligi lauaarvutist, kuid olemas on rakendused nii Androidi kui iOS-i jaoks.

Flickri konto on täiesti tasuta, nõutav on vaid Yahoo Mail konto loomine, mis on samuti täiesti tasuta.

Loe Digitargast, millised fotode jagamise keskkonnad olemas on.

Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!

Tagasi üles