Euroopa inimestel ja ka raviasutustel pole tormilisele tehnoloogiaajastule vaatamata muud võimalust vägagi delikaatsete terviseandmete liigutamiseks üle riigipiiride, kui sotsiaalmeediaprogrammid, faks, e-post ja muud turvalisusest kaugel olevad viisid.
Nimelt selgus KPMG terviseandmete vaba liikumise uuringust, et kõigis vaadeldud Euroopa Liidu riikidest on inimeste terviseandmed digitaalsel kujul olemas ning loodud on ka kesksüsteemid, kuid turvaline info vahetamine riikide vahel puudub täielikult.
Seega on mujal Euroopa riigis terviserikke kätte sattunud ja seetõttu oma terviseajalugu vajavad või näiteks Soomes töötamiseks siinset tervisetõendit soovivatel inimestel ainus võimalus sellise info liigutamiseks ürgvana paber või ebaturvalised e-kanalid.
«Rääkisime ekspertide, arstide, patsientide ja haiglatega ning saime teada, et andmed tõesti liiguvad. Kui inimest on vaja ravida, siis me ei leidnud ühtegi sellist juhtumit, kus inimene oleks jäänud sellepärast ravimata, et andmed poleks liikunud ühest kohast teise,» ütles KPMG Balticsi avaliku sektori teenuste juht Juta Saarevet.
Küll aga selgus, et andmete liigutamise viis on äärmisel mitmekesine ja kirju.
«Dropbox, Skype – see ei ole turvaline,» rõhutas Saarevet ja märkis, et ebaturvalistesse kanalitesse on läinud riigiüleste süsteemide puudumise tõttu ka arstid. Lisaks olid kasutatavad vahendid näiteks Facebook, faks, e-kiri või ka paberkandja üle piiri.
Tema sõnul on peamisteks põhjusteks andmebaaside liidestatuse ja masinloetavate andmete puudumisele näiteks andmebaasides kasutatavad kohalikud keeled. Kindlasti on üheks põhjuseks ka andmesüsteemide väga erinev arengutase.
Eesti Perearstide Liidu juhi Diana Ingeraineni sõnul võivad ka Põhjamaad vaid unistada sellistest meile nii omaseks saanud süsteemidest nagu digiretsept, digitõend või digilugu.
«Loodus ei salli aga tühja kohta ja kui inimene vajab ravi näiteks Saksamaal, siis saadab ta oma andmed sinna täpselt sellisel kujul, nagu tal tunne on. Mina näen, et riikide ja Euroopa vastutus on võimaldada inimesel, kellel on terviseprobleem, lahendada see nii, et inimesed ei pea astuma ebaturvalistesse kanalitesse,» lisas Saarevet.
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Ain Aaviksoo märkis, et tema andmeil on inimeste terviseandmeid ametlikult mittelubataval viisil edastatud ka raviasutuste vahel. «Ka see on riigi vastutus, kui inimesed ise kasutavad ebaturvalisi viise,» lisas ta.
KPMG uuring kandis nime «Isiku terviseandmete vaba liikumise tõkete kaardistamine ELi digitaalse ühisturu eesmärkide valguses» ning see tehti sotsiaalministeeriumi ja riigikantselei tellimusel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Poolas ja Inglismaal.