Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tuntud Eesti bitcoini-ekspert aitab uue rahvusliku krüptorahana kahtlast püramiidskeemi luua

4
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Dagcoin logo | FOTO: www.facebook.com

Möödunud nädalavahetusel käivitus eestlaste poolt loodud uus krüptovaluuta, mida iseloomustavad 25 000 dollarilised koolituspaketid, võrkturundus, vastuolulised väited ning tiimiliikmete varjamine.

Paljudele veel mõistmatud krüptovaluutad on üha tavapärasemaks nähtuseks saamas. Eestiski on mitmeid tuntuid ärimehi, kes on traditsiooniliste ettevõtlusvormide asemel pööranud krüptovaluuta usku, kirjutab Geenius.

Maailmas juba tuntud krüptovaluutadest eristab Dagcoini fakt, et selles puudub blokiahel, selle münte ei saa arvutis «kaevandada» ning süsteem on ülesehitatud võrkturundusele, mida põhiliselt seostatakse püramiidskeemidega.

Dagcoini eestvedajaks on laiemale avalikkusele tundmatu Nils Grossberg, kelle kohta rõhutatakse turundusmaterjalides, et ta on läbinud Tartu ülikoolis ajaloo doktorantuuri.

«Dagcoin on 100% Eestis loodud krüptoraha ja seda teevad oma ala fanatid,» rääkis Grossberg. Ta rõhutas, et võrreldes senistega on Eesti oma krüptoraha palju moodsam.

«Dagcoin on Eestis loodud uus krüptoraha, mis on arendatud kõige kaasaegsemale tehnoloogiale – DAG-ahelale. Eeliseid võrreldes blokiahelaga on päris palju. Näiteks on ta turvalisem ja soodsam. Kõige suurem eelis meie arvates on kiirus, kuna see annab eelduse krüptoraha laialdasemale levikule.»

Eestis finantsjärelevalvet teostava finantsinspektsiooni kirjelduse kohaselt saab Dagcoini liigitada püramiidskeemiks.

«Püramiidskeemi tavapäraseks tunnuseks on, et ei looda lisaväärtust, vaid kasv tekib uute liitujate poolt tehtavatest sissemaksetest,» ütles finantsinspektsiooni turujärelevalve ja sunni divisjoni juht Kristjan-Erik Suurväli.

Loe täispikka artiklit Geeniuse tehnoloogiauudisteportaalist.

Tagasi üles