Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kastiratas Babboe viib lapsed lasteaeda ja kooli

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Kümmekond aastat tagasi said Hollandi insenerid valmis alternatiivi autole – jalgratta, mille kastis saab vedada lapsi. Ja muidugi ka kõike muud, mis sinna mahub.

Tõele au andes tuleb tunnistada, et tegemist on geniaalse leiutisega. Malaisia keeles lapsehoidjat tähistav sõna Babboe võimaldab väntaval vanemal pidevalt oma võsukestel silma peal hoida, kusjuures vineerkastis on olemas ka turvavööd või suisa turvahäll. Lastelt pälvib Babboe lisapunktid aga vaate eest, sest pakiraamil reisides on paremal juhul näha emme või issi vaikselt higiplekiliseks muutuvat selga.

Aga aitab nüüd lastest. Ühel päikselisel hommikupoolikul oli Arteril võimalik proovida Babboe kaherattalist mudelit City E ja kolmerattalist Curve Ed.

Kargorattaid esimest korda päriselt nähes tekitasid hämmastust nende mõõtmed. Esiratta ja lenksu vahel asuva kastiga City E on sama pikk, kui esimese generatsiooni mikroauto Smart Fortwo! Laiust on mõlemal hollandlasel aga sama palju, kui Tallinna kesklinna sõiduteedele maha joonistatud rattateedel.

Teine tähelepanek puudutab nende välimust – imekaunis painutatud vineerist kast koos tumehalli raamiga on elegantne kooslus, mis hakkab liikluses hästi silma. Ja tõele au andes lisab elegantsust City E miniatuurne esiratas koos madala kastiga, mis meenutab pika mootorikattega sportautosid, kus juht istub peaaegu tagarataste vahel.

Lisaks turvavöödele on kasti saamise lihtsustamiseks astmekesed väikeste jalakeste jaoks. Pikemate jalgade omanikud astuvad lihtsalt kärru ja võtavad istet. / Eero Vabamägi / Postimees

Rattaid lähemalt silmitsedes võib pakiraami all märgata akut. See viib teid 10 ampri ja 26 voldi toel ning 250-vatise elektrimootoriga koostöös 40–60 kilomeetri kaugusele. Aga kui te pole just markomatverelikult «miljuneer», võite elektrist loobuda. Nii säästate 1000 eurot ja võidate pringimad tuharad!

Ja see viimane pole niisama suusoojaks öeldud potentsiaalne kompliment. Koos koormaga ja pelgalt kondiauru jõul kohalt võtmine on 55- või 80-kiloste Babboedega suhteliselt flegmaatiline, aga siiski teostatav ülesanne.

Mis puudutab sõiduelamust, siis City E sõidab, erinevalt väljanägemisest, märksa vähem veidralt, et mitte öelda tavaliselt. Juhtrauda esirattaga ühendav liigendsüsteem töötab ilma lõtkudeta ja kui pööramisega liiale minna, hoolitseb piiraja selle eest, et esiratas risti alla ei läheks. Teisalt tekitab piiraja olukorra, kus «jalgratta» kohapeal ümber keeramine on võimatu ja manööverdada tuleb sama moodi nagu autoga.

Aga nüüd kõige olulisema ehk kasti juurde. Kui laadida sinna laste asemel täismõõdus Postimehe fotograaf, muutub elektri abita kohalt võtmine veelgi aeglasemaks (aga endiselt mitte võimatuks!). Teiseks ei maksa lenksuga tasakaalu otsides rabeleda, sest see paneb ratta koos kastisolijaga justkui ussi moodi vonklema. Selmet võiks jalgadega endale väikese hoo sisse lükata ja alles siis pedaalima asuda.

Heale minekule aitab kaasa sujuv ja nobe käiguvahetus ning kui sinna lisada abimootor, saate vaevata juuksed tuules lehvima. Või siis mitte – Babboe City E hüdraulilised ketaspidurid töötavad saksaliku ornungiga.

Kui hoolikalt otsida, leiab nende rataste juures siiski kolm väga olulist viga. Esiteks hind, mis elektrimootoriga Babboe City E mudelil ulatub 2895 euroni ja Curve E puhul 3095 euroni.

Babboe Curve E - 80 kilogrammi kolmerattalist ratast maksab üle 3000 euro. / Eero Vabamägi / Postimees

Teine mure on seotud kohaga, kus ratast hoida – keldritrepist teda igal hommikul üles vedada ei jaksa ja garaaž oleks sestap ideaalne. Või siis tõeliselt pommikindel lukk.

Kolmas mure puudutab kohta, kus nende ratastega sõita. Tallinnas sõiduteele märgitud rattateed on nende jaoks kitsavõitu ja kõnniteede äärekivid kohati liiga kõrged. Ja kui kastis on neli jõnglast, siis keset autoteed seisma jäämine, laste turvavöödest lahti harutamine, ratta kõnniteele tõstmine ja laste kasti tagasi toppimine kõlab nagu väljavõte Eno Raua raamatust «Kilplased».

Nii ei jäägi üle muud, kui parafraseerida klassikuid: Aga ükskord algab aega, kus kõik Tallinna linnavalitsuse liikmed lausa lähvad rattal tööle; lausa nurklihvija lõikab äärekivid madalasta – küll siis kastirattaga on hää sõita oma lapsi lasteaiast tooma, Eesti põlve uueks looma!

Tagasi üles