«Lähen möödasõidule, 90 km/h, gaas põhja... Siin oli kunagi veski ja vana hobusetall... Turbo tuli järele! 90... appi, kuidas rebib! 90... 90... 90... Ma olen kõige kiirem asi maanteel! 90... 90... Püha müristus!!! Okei, pidurda maha – pidurda maha, kuskil on kindlalt patrull! 90... 90... 90...»
Kusagil õhtumaade südames asub näljane hiid, kes näiliselt taltsutamatus apluses on endasse ahminud peaaegu pool automaailmas kaalu omavatest markidest. VAG Grupp on selle kolossi nimi ja tundub, et kõik, mida ta puudutab, muutub kasutajasõbralikumaks, mugavamaks, taltsamaks ja pisut... – kas on veel mõni sõna, mida «igavama» asemel kasutada...? – universaalsemaks!
Samasse kontserni kuuluva Seatiga on lood pisut teisiti. Vahel tundub lausa, nagu oleks kuskil VAG Grupi ridades kokku lepitud, et laskem hispaanlastel olla. Teine temperament. Las nad pullivad – mis saaks viltu minna?
Vanemast esiveolisest Cuprast on mul ennekõike meeles igikestev sõda masina raevuka jõujaama ja tarmuka veojõukontrolli vahel. Põhjagaasiga kohalt lahkudes ei saanud elektrooniline lapsehoidja lasta asjadel omasoodu minna ja tuli alatasa sekkuda. Tulemuseks oli sageli ebaühtlane jõnksutamine. Ent sellest hoolimata oli minek pehmelt öeldes raju. Seda kogemust lahutavad praegusest hetkest küll mõned aastad ja hobujõud, aga mälestus on ere.
/nginx/o/2017/08/11/6982891t1hde8d.jpg)
Praegu seisan silmitsi 2017. aasta nelikveolise Seat León Cupra STga. Nelikvedu pakub Seat Cuprale esimest korda ja saada on seda vaid kombinatsioonis pikendatud kere (ST) ja DSG käigukastiga. Paratamatult tekib küsimus, miks nii. Vastust tuleks otsida VAG Grupi sisepoliitikast. Nimelt soovitakse ilmselt vältida sisekonkurentsi samuti nelikveolise ning kaheliitrise turbomootoriga Volkswagen Golf R-i ja küll veidi kaugemale, ent samuti juba löögiulatusse jääva Audi S3ga.
Väljend «kuumpära» pole mulle kunagi meeldinud ja Cupra puhul kõlab see suisa solvanguna. See ei ole kuum. Burksiputka masinakohv on kuum. Seat León Cupra põleb heleda leegiga. Cupra on leekpära.
/nginx/o/2017/08/11/6982957t1hbde7.jpg)
León Cupra 2-liitrine turbomootor annab välja 300 hobujõudu, mis teeb sellest sisuliselt Seati ajaloo võimsaima sõiduki (jätame kõrvale 2008. aastal sajases tiraažis valminud ja vaid Hollandis müüdud León 310). Ja kohe on tunda, et aeglane see auto ei ole... Tehase andmeil peaks nelikveoline Cupra ST nullist sajani kiirendama 4,9 sekundiga. Julgen väita, et prognoos on tagasihoidlik ja launch control’i toel kohalt lahkudes on 4,5 sekundit realistlik aeg. See on pagana muljetavaldav.
Samuti avaldab sügavat muljet – paraku mitte kõige paremas mõttes – Cupra suisa retrohõnguline turboviivitus. See on otsekui kummardus 90ndate turbomootoritele. Gaasipedaal põhja ja silme ees hakkavad jooksma MacGyveri algustiitrid, lindistus Scooteri Saksamaa turneest ning katkend Stimoroli närimiskummi reklaamist TV3s... ja siis, SIIS tuleb turbo järele ja kõik hakkab korraga ja hästi kiiresti juhtuma. Möödasõitudel peab silmanurgast kellaplokki jälgima, kuna pigem lennuväljale sobivad numbrid ilmuvad tabloole kiiremini, kui Cupra võrdlemisi väheagressiivne välimus lubaks aimata.
Välimuse koha pealt muide bravo, Seat, bravo! Cupra ei näe välja nagu harali võraga põkk, kel «Mida oli?!» üle huulte tätoveeritud. Vastupidi näiteks eelmise põlvkonna Type R-ile või Focus RS-ile. Tegemist on kahtlemata ilusa autoga, ent vaoshoitud ja väärikal kujul. Seda toredam on muide, kui ta oma pisu sünteetilise möirge saatel kihvu näitab.
Selle möirge esile manamine on omaette protsess. «Comfort»-režiimis on ülalmainitud turboviivitus väljakannatamatu – «Sport» ja «Cupra» toovad küll pisut leevendust, aga ka kõrgendatud kütusekulu ning individuaalsete sõidusätete salvestamise võimalusest hoolimata leidsin end sageli eri režiimide vahel hüplevat. Ühtlasi hakkasin igatsema nuppu, mis masina otse «Cupra» seadesse lülitaks. Praegu toob «Cupra» logoga nupp ekraanile menüü, kust tuleb sõiduprofiil eraldi valida, aga liikluses mõjub see nagu korraldus tuua ema allkirjaga tõend, et ma ikka tõesti tahan ja tohin kiiresti sõita. Lõpuks ma lihtsalt leppisin kõrge kütusekulu (13–14 l / 100 km) ja kõrvuni naeratusega ning püsisin alaliselt «Cupra» režiimis.
Tänu Haldex-nelikveo süsteemile, adaptiivsele vedrustusele ja piiratud läbilibisemisega esidiferentsiaalile ei jäänud Cupra kunagi oma jõuga hätta. Kardetud konflikt veojõukontrolliga jäi olemata ja käänulistel Lääne-Virumaa teedel, kus läbisin nädalavahetusega üle 600 km, oli Cupraga tõsiselt lõbus. Eraldi komplimendid roolisüsteemile ja roolirattale. Viimane on üks paremaid, mida viimastel aastatel olen käes hoidnud. Täpselt õige kuju, raskuse ja üllatavalt terava tagasisidega. Eraldi väärivad märkimist Volkswageni laitmatult toimivad juhiabid: taas leidis kinnitus tõik, et VW tehnoloogia suudab meie hektilise teekattemärgistusega toime tulla.
Tõsi on, et ligi 31 000-eurose baashinnaga astub León Cupra ST juba peaaegu kandadele Ford Focus RS-ile ja Volkswagen Golf R-ile, aga autot on selle raha eest palju ja baasvarustus üsna rikkalik. Vähemasti minu jaoks kombineeris nelikveoline pikendatud kerega Cupra igapäevase praktilisuse, köitva välimuse ja sportliku dünaamika kokku üsna veenvaks ja tõenäoliselt muretuks kokteiliks. Kokteiliks, mis tänu nelikveole ka ähvardavalt silmapiiri taga luuravas Eesti talves südame sooja peaks hoidma.
TEHNILISED ANDMED
Mootor: 1984 cc, 4-silindriline turbomootor
Käigukast: 6-käiguline DSG-automaat
Veoskeem: Haldex-nelikvedu
Võimsus: 221 kw /300 hj
Maksimaalne pöördemoment: 380 Nm
Suurim kiirus: 250 km/h
Kiirendus 0–100 km/h: 4,9 s
Keskmine kütusekulu: 6,8 l / 100 km
Pakiruumi maht: 380 l
Pikkus / laius / kõrgus (mm): 4282 / 1816 / 1459
Tühimass: 1421 kg
